tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID lõbusad asjad: mängud, animatsioonid, heliefektid jms. võimsad asjad: elektroonilised entsüklopeediad ja ajakirjad, õppematerjal jms. loovad asjad: tarkvara, mis võimaldab ise luua multimeediumitooteid (autorsüsteemid). MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Õppematerjalides saab graafikat kasutada nii informatsiooni edastajana kui ka kujunduselementidena ehk tähelepanu juhtijatena. Graafika on fotod, joonistused, graafikud, diagrammid, ikoonid, nupud, taustad. Selge ja oskuslikult valitud graafika annab õppematerjalidele palju juurde. MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS Loodusteaduslikud mudelid põhikoolile (Animatsioonid) http://mudelid.5dvision.ee/index.htm Noor loodusuurija http://bio.edu.ee/noor Õppeotstarbelised videod www.teachers.tv (Protsentarvutus) Mõistekaardid (LeMill) http://lemill.net/content/pieces/kevad/view
Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja pesukapid meenutasid oma sammaste, voluutide ja frontoonidega hoonete fassaade. Ilmusid mitmed uued mööbliliigid: kabinetid, kummutid, sekretärid, ilulauakesed, raskepärased
a virsikupuu. Lillekasvatust õpiti pärslastelt ja egiptlastelt. Kreeklased kasvatasid ise adooniseid, hüatsinte, krookusi, kannikesi. Aleksander oli suur aiandushuviline, hoolitses parkide eest oma vallutatud aladel. Ka Aleksandri järeltulijad rajasid suuri aedu ja parke. Neljandik Aleksandria linnast (vt Antiigileksikon I, lk 29) koosnes parkidest ja aedadest. Kuulsamad Kreeka aiad: spordipargid Pergamonis (Vt Antiigileksikon II, lk 74) ja Olümpias asuv Altis. Neis kasutati kujunduselementidena lisaks puuderivile ka skulptuure, mis kujutasid sportivaid inimesi. Iseloomulik Kreeka aedadele:4 Aia jaotamine vastavalt aiakultuuride gruppidele mitmeks osaks. Ühiskondlikult kasutatavate spordiparkide, sh staadioni teke. Kõrgetasemeliseks ei muutunud Kreeka aed kunagi. Lääneliku aiakunsti arengule omas tähtsust eelkõige aiandus Kreeka kultuuri siirdajana roomlastele. ILLUSTREERIVAT KIRJANDUST: Antiigileksikon I-II. 1983. Tallinn: Valgus. Gilgames
annaabi.ee 
