(suured mõõtmed ja mosaiik on kallimad) + tootjamaa + disain. KAHHELPLAAT Keraamiline glasuuritud plaat, mida on põletatud alla +1000C temperatuuril. Plaadi põhi on poorne ja vett imav. KALIIBER Plaatide mõõdutolerants. Peale põletamist plaadid mõõdetakse ja sorteeritakse suuruse järgi kaliibriklassidesse (vahemikes 1-5). KERAAMILINEPLAAT Koosneb peamiselt savist ja liivast, millele on lisatud mineraale ja karbonaate. KIRGASKLAASMOSAIIK Klaas lõigatakse kujundeiks (mõõtu), reeglina alla kuue ruuttolli ja sulatatakse. Plaadi värv on plaadi põhjal. KLINKER Keraamiline plaat, mida on põletatud umbes +1100C kuumusel. Glasuuritud või glasuurimata. Võivad olla külma- ja happekindlad. GRESPORCELLANATO Kõrgtemperatuuril (üle +1200C) portselaniks (n.ö. läbimass) muutunud plaadid. Ülitugevad, külmakindlad plaadid. MATT - või LÄIKIVGLASUUR Mattglasuur on vastupidavam ja pisut kallim kui läikiv glasuur. MOHS number
Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks olid kohmetute vaatajate varjud, hiljem üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ja osaliselt värviga kaetud ajalehed. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga. Ilmekas ülemineku näide on Rauschenbergi 1955. aastal teostatud ,,Voodi", kus on reaalne standartne voodikomplekt (padi, tekk, linad) osaliselt kaetud räpaka, jõhkra, kuid jõuliselt ekspressiivse abstraktse maalinguga. Rauschenberg lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid, nt. liiklusmärke või
Selliseid teoseid hakati nimetama ASSAMBLAZIDEKS (kokkukogutud). Assamblaazikunst mitte ainult ei ähmastanud maalikunsti ja skulptuuri piiri, vaid seadis kahtluse alla ka elu ja kunsti piiri. ROBERT RAUSCHENBERG (s.1925) Kui Johnsi kunst ka hiljem on olnud askeetluseni napp, aga rafineeritud ja elegantne, siis Rauschenbergi loomingut võib iseloomustada sõnadega kuhjatud, ülikülluslik või barokne. 50-ndatel esines ta ühevärviliste lõuenditega alguses valgetega - mille ainsaiks kujundeiks olid kohmetute vaatajate varjud, hiljem üleni mustadega, mille pinda liigendasid kokkukägardatud ja osaliselt värviga kaetud ajalehed. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga. Ilmekas ülemineku näide on Rauschenbergi 1955. aastal teostatud ,,Voodi", kus on reaalne standartne voodikomplekt (padi, tekk, linad) osaliselt kaetud räpaka, jõhkra, kuid jõuliselt ekspressiivse abstraktse maalinguga. Rauschenberg lisas teostesse ka muid reaalseid esemeid, nt
annaabi.ee 
