saates neid psühholoogide jm spetsialistide juurde. Siltide panemisega ollakse väga kiired, mõtlemata sellele, kuidas see mõjutab last. ,,Hea kool on see, kus kõigil õpilastel on head eksamitulemused. Teiste sõnadega kus õpivad katsetega vastu võetud kõige andekamad ja töökamad õpilased. Selline on Eestis laialt levinud arvamus heast koolist" (Juurak, R., 2012). Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. "Koolikeskkond" moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. "Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist
Esimese jagamise järel tekkivad joonefragmendid tähistavad vastavalt doxa ja noesis`e, arvamuste ja mõistusmõtlemise, valdkonda. Need on omakorda jagatud veel kaheks. Arvamuste valdkond jaguneb usu (pistis) ja sarnasuse (eikasia) valdkonnaks. Usk tähendab siin mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on üks peamisi allikaid, kust pärinevad inimeste arvamused. Sarnasust kui arvamuste allikat võib tõlgitseda arusaamade kujundamisena analoogia põhjal. Kohates midagi senitundmatut, otsime sellele midagi sarnast oma varasemast kogemusest ja kanname tuntu tõenäosuse alusel üle tundmatule. Selline sarnasus võib aidata asja paremini mõista, mis võib olla ka õigustuseks võrdpiltidele, mida Platon oma teostes oma õpetuse selgituseks ohtralt kasutab. Mõtlemise valdkond jaotub samuti kaheks. Seda vastavalt mõtlemisvõimele, mis teadmise kujundamisel kunati tegev on
olulisem on visuaalsete kujundite kinnistumine. Verbaalne kodeerimine teostub aga otsekui inimese vaikse sisekõne vormis, määratledes vaadeldava käitumise piirjooned nõnda, et neid oleks võimalik hiljem korrata. Motoorne reprodutseeriv tegutsemise Märgatu paljukordne läbitegemine tagab püsiva omandamise. Üha uute kordamistega kinnistatakse nii ka keerukas käitumine. Motivatsiooni kujunemise Käitumise motivatsiooni võib vaadelda ka motiveeritavate kinnistajate kujundamisena. Püüdlikkus, tungiv soov, millegi võõrtustamine, aga ka tegutsemisvalmidus ja usk iseendasse tugevdavad motivatsiooni. Bandura järgi õpitakse siiski paljud asjad ära ka ilma kinnistamiseta näiteks reageerimine sireenile või vastikule haisule. Tegelikus elus toimivad väline ja seesmine kinnistamine Bandura järgi siiski koos: väline toimib teavitana ja motivatsiooni kujundamise ühe tegurina, üldse mitte aga automaatse reageerimisviisis kujundajana
annaabi.ee 
