mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius: Ta oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema olema kõigile arusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustamise kõige tähtsam ülesanne tema arust oli hariduse andmine
vaid selles järjekorras, mis on esmalt vajalik, Et kui midagi on vaja, siis selleks on vaja leida õige ,,tööriist", ehk siis mis tegevus soodustab uute keeleoskuste omandamist? Et kõne areng sõltub kognitiivsest arengust. Piaget ütles et tuleb intellekti ja siis tuleb kõne, nüüd teatakse, et need on omavahel seoses, üks müjutab teist, mitte, et intellekt mjutab kõne aint. Tegevusskeem , nt situastioon andmine kellelt kellele mida antakse. Kujultus nendest situdest peab olema baas, et kujuneksid lausemallid. ET jõuda keeruliste ütlusteni, on vaja neid kombineerida./muuta. Ehk lausete ühendamine, nt see toimus aias. Siis liidetakse laused. L. Võgotski. Loome algab motiivist, mille põhjal kujuneb mingi mõte, järgneb mõtte vahndamine tähendustega, mille põhjal valitakse sõnavormid. Ja siis nagu tähendus moodiusytab silla sõnade vahel. Et sõnatähendus areneb edasi! Ehk tähenduse ja
Sotsioloogia kui teadus, erineb oma uurimismeetodite poolt loodusteadustest. Sotsioloogia on tihedalt seotud teiste teadusharudega: psühholoogia, ajalugu, poliitika, antropoloogia, haldus, majandus. 1.6.1. Kokkuvõte Mõisted: Sotsiaalsed institutsioonid ehk teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi Sotsiaalsed faktid ehk kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsioloogiline kujultus ehk oskus näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogia peamised funktsioonid: kirjeldamine, seletamine, ennustamine. Sotsioloogia arengulugu Sotsioloogia kujunemisele eelnes sotsiaalse mõtte areng antiikajast kuni August Comte'ini. Pärast seda saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Eel- ehk protosotsioloogiasse kuuluvad ühiskonnateaduslikud teooriad, mõtted vanadest kultuuridest (Hiina, India jt
annaabi.ee 
