kõige võimsamate ja tähtsamate klannide (suguvõsade) sümboliks ka iideses Indias. www.harappa.com/indus/27.html Mohenjo Darost leitud ükssarvikuga pitsat, mis on glasuuritud ja põletatud steatiidist, mõõtmetega 5,08x5,08 cm. Ükssarvik on ükslevinumaid motiive Induse pitsatitel. Pitsatil on tavapäratult pikk ,,kirja" (sümbolite) rida, mis koosneb kaheksast elemendist. Kujutatud ükssarvik on väljavenitatud keha ja saleda kaelaga, mis on tüüpiline ka leitud ükssarviku kujukestele. Samuti on tüüpilised kabjad ja puhmas otsaga saba. Ükssarviku turjal on tekk või mingit sorti päitsed. Ükssarviku lõual on mitmeid volte, sarv ise on spiraalse pealispinnaga. Looma ees rituaalse ohverduse alus vee tilkade või mingi püha vedelikuga, mida on kujutatud kausi põhjal (väljaspool kaussi) olevana. Ülemine osa kujutab ruudukujulist võrku või sõela. www.harappa.com/indus/25.html Samuti Mohenjo Darost leitud steatiidist pitsat, suurusega
tõmmata tema laeva köit. Seal, Ialu väljadel, tegeles surnu samade asjadega, millega ta oli harjunud oma elus: haris põldu, külvas nisu, lõikas ja peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse kastidesse
Tapsid kuti ära ja siis tuli maavärin ja kõik said surma. Siis on leitud ka kahe lapse luid Knossosse lossi lähedusest.. Need olid tükeldatud ja keedetud ja puhastatud. Kannibalistlik rituaal? Kujutatud jumalused Loomad ja linnud. Maod. Härjakujutis on levinud, sarvemotiiv võis pühamut märkida. Krokodillid/deemonid, mingi jumaluse austajad. Naised domineerivad jumalakujude puhul. Kellukesekujulised jumalannad hilisest faasist. Lisaks kujukestele on kujutisi ka pitseritel. Naised koos kaslastega ja naised koos härgadega. Osadel on ka mehed peal, aga üldjuhul nad ei ole tähelepanu keskpunktis ja on väikesed. Võimusau kujutamine naise ja harvem mehe käes. Kuidas kokkuvõtvalt tõlgedada: kui palju neid jumalusi oli? Evans autoriteedina arvas, et kõik väikesed jumalad kujutasid ühte suurt jumalannat, nö emajumalanna (Attis). Ehk ühel jumalannal palju ilminguid
Seal, Ialu väljadel, tegeles surnu samade asjadega, millega ta oli harjunud oma elus: haris põldu, külvas nisu, lõikas ja peksis vilja. Kuid kõige raskemat tööd põldude niisutamist ei olnud tarvis teha: hauatagustel põldudel on lõpmata palju kanaleid ja nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse