Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala. Joad ... kaunistavad Põhja-Eesti jõgesid. Tuntumad on Jägala (8m), Narva (6,5 m) ja Keila juga (6,1 m), mis pakuvad eriti nauditavat vaatepilti kevadise suurvee ajal. Kaitse alla on võetud ka väiksemaid jugasid: Treppoja Kloogal (joa-astmestiku kõrgus 6 m), Joaveski juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga. Rändrahnud Eestis esinevad rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m). Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid, vanu kombeid ja traditsioone. Paljud Eesti suured rahnud on rahvasuus tuntud Kalevipoja lingukividena
Magaja, kes võib näha und, võib samalajal teha ka erinevaid näoilmeid, rääkida unes, kõndida või üleüldse erinevaid tegevusi. (Matt, Allen 2011) 2.1 Millal me und näeme? Kunagi arvati, et unenäod esinevad vaid REM- une ajal, kuid teadusuuringute areng ja suurenenud laboratooriumide hulk on võimaldanud teadlastel lähemalt magagajaid ja aju aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need ehkki nii kujukad ning need unustatakse tihtipäeale ära. Une kergemates faasides, kui lamame vaikses toas, laseme meeltel uidada, tajume, et unenäod meenutavad kiiresti mööduvaid kujutelmi ja mõtteid. Sügavamas unes võtavad unenäod pigem katkendlike aistingute, tunnete ja mõtete kuju. Kui inimesed aeglase une sügavamatest sataadiumitest ülesse aetakse, on nad uimased, ega ei pruugi suuta meenutada mida unes nägid. Rem- une unenäod sisaldavad tegelasi ja süzeeliine. Sageli ärkame, ning mäletame
Kokkusobimatustaju kui "päästik" ja ootamatu mõistmine kui "lask" on tegelikult ühe ja sama protsessi komponendid. Kahe skripti olemasolu naljas on üsna kerge tuvastada, kuid üllatuse ja naeruplahvatuse intensiivsust ennustada ja mõõta väga raske. Olemuselt samalaadsed kaheplaanistumise efektid leiavad aset ka (värskemat sorti) metafooride, võrdluste vm. kõnekäändude vastuvõtul, mille toimet on harjutud iseloomustama tautoloogiliste epiteetidega, nagu "piltlikud", "kujukad", "ilmekad" jts., Meenutame kas või eespool toodud absurdseid võrdlusi koeraga: kes on iial näinud koerale sibulat söödetavat? mis väline või seesmine sund peaks tal olema seda üldse ette võtta? kes on iial vaevunud jagama koera julki äärmisteks ja keskmiseks? miks neid peaks olema kokku just kolm? miks on just keskmise julga tekitamine eriti vaevarikas? Isegi kui on tegu lõputu arv kordi kuuldud idioomiga, nt. Tal läks kops üle maksa, pole see ikka
annaabi.ee 
