Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,lavamuusikas operett ja kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid.Populaarseks kujues programmiline muusika,mis sai ainet kas ajaloosündmustest,kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.Juhtivaim muusikažanr oli OOPER.Nagu kogu sajandit,läbis ka tolle aja ooperit huvi ajaloo,müstika,salapärase looduse ning inimtunnete ja inimest ümbritseva olustiku vastu.(Üks suurem uuendaja oli Wagner).Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks.Taheti leiutada midagi uut.Harmoonias muutus see,et tulid kirevamad
välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12) Piiskopid olid suuremate piirkondade usuelu juhid. Peapiiskopid olid olulisemates linnades. Piiskop pühitses ametisse preestri, kes korraldas kohalikku usuelu. Tähtsaimaks kloostriks kujues Monte Cassino mungaklooster Apenniini mägedes, millele kirjutas reeglid Benedictus. 10. Paavsti ja keisri vastasseis Gregorius VII ja Heinrich IV (ptk 18) Vastasseis tekkis sellest, et mõlemad soovisid piiskoppe ametisse määrata. Keisripositsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksa vasalle mässule. Paavstid said tuge jõukatelt Põhja-Itaalia linnadelt, et kes püüdsid keisrivõimu alt vabaks saada. 11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus
suured poisid koos. ,,Ligi kaks tuhat siputavad jalapaari, ligi kaks tunat punnis põskedega nägu! Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust," kirjeldas Rahva Hääl. Esialgse kava kohaselt pidi naljatantsule järgnema ,,Vene ringtants", kuid neid kahte järjestikku ei peetud sobivaks ning vahele pandi neidude esituses ,,Neidu aiamaal", ukraina rahvatants ,,Vesnjanka" ja ,,Jämaja labajalg". Peoõhtu lõpetas aga kõigile jõukohane ,,Oige ja vasemba", mis kujues ka edaspidiste noortepidude lõputantsuks. Kultuurileht Sirp ja Vasar kirjutas 6. juunil, et kuigi repertuaar 13 tantsu omandati ,,suhteliselt väga lühikese ajaga", jättis värvikas ja hoogne lõkkeõhtu-tantsupidu kõigile unustamatu mulje. 13. tantsu hulka kuulus: ,,Lippu heisates", ,,Lõkkeõhtu", ,,Kükitamistants", ,,Kaera-Jaan", ,,Üks-kaks-kolm galopiga", ,,Matkalaul", ,,Naljapolka", ,,Sepake" ja ,,Eideratas". XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli 2011
ideede kohta. Inimkonna anne on alati tunnetada oma nõrkust . Inimesed proovisid oma territooriumi laiendada, kuid nad teadsid oma piire. Füüsiline tugevus ja energia, mida loodus polnud neile andnud, saadi kodustatud loomadelt. Kidas saab maailma vallutada tühja kõhuga? Maailmaharimise leiutamine muutis toitu otsivate metsloomade tulevikku, kelleks oli inimkond. Põlluharimine lõpetas nende ühe ajalooperioodi. Põlluharimine oli nende esimene suur revolutsioon. See kujues välja umbes 8000 kuni 10 000 aastat tagasi ja muutis nende suhet loodusega. Sellega lõppes ebakindel jahipidamine ja korilus. See tekitas toidukülluse ja pani aluse linnadele ja tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama.