2) Sümboolika Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd, mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). 2.1) Perspektiiv Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. 2.2) Keha Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel. Ühest küljest on see pühaku kujutamine reaalse inimesena. Teisest küljest aga kehalise alguse salgamine, üritades seada vaimse elu kõrgemale maisest elust
Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil arvati olevat maagiline võim, mis õnnistab pere liikmeid hea tervisega, toob õnne, annab retsenseerijale pika eluaja, annab majandusliku õitsengu. Shtoku ajal saavutas budism valitseva seisundi, kuid ei suutnud välja tõrjuda shintt. Budism, religioonina, eeldab virgunud seisundi tekkimist. Budism eeldab 4- õilsat tõde: tõde
kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala (). Värvid, mida kasutatakse ikooni maalimiseks, valmistati mineraalidest ja savist ning ühendatud munaga, mis sümboliseerib ülestõusmispüha. Ikoon erineb oluliselt meile harjumuspärastest maalidest. Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest. Realistlikus pildis kasutatakse tsentraalperspektiivi, mille korral kõik objektid tagumisel plaanil kujutatakse väiksemalt. Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel. Ühest küljest on see pühaku kujutamine reaalse inimesena
annaabi.ee 
