Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kujtas" - 3 õppematerjali

Retsensioon-Arabesk II
1
odt

Retsensioon: Arabesk II

flamenkotantsijaid. Mulle meeldisid mõlema kunstniku maalid, kuid Anke Oksa tööd olid natuke sümpaatsemad. Tema pintslilöögid olid kergemad, rahulikumad ning täpsemad. Ka värvikasutus oli tema piltidel helgem ning rõõmsam. Ta suutis väga hästi edasi anda balleti kergust ning voolavust. Paljudel piltidel võis lausa "tunda" klassikalist muusikat, mille järgi baleriinid tantsivad. Palju oli kasutatud helesinist ning musta värvi. Parimaks näiteks on tema maal "Valge luik", mis kujtas baleriine laval, punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale. Ka tantsijate varjud valguslaigus olid huvitavalt ning maaliliselt lahendatud. Minu teisteks lemmikuteks olid "Giselle'i proov" ja näituse nimitöö "Arabesk". Mülemad tööd olid heledates soojades toonides ning detailsed. Ainuke negatiivne asi, mis mulle silma hakkas, oli "Arabesk'i" kompositsioon

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Keskaegsed relvad
11
doc

Keskaegsed relvad

see ei olnud nii hävituslikku toimega kui teised tüübid. Seetõttu olid sellised relvad kasutusel edukalt kaitserajatistes. Võib leida mitmeid jälgi selle kohta, et need relvad olid kasutuses juba 13. saj.-il. Lasid need relvad kas suuri nooli aga hiljem väiksemaid kive. Eestis kasutamisse kohta andmed puuduvad ja selle kasutamine siin on vähetõenäoline 3. Köiekimpude väändejõul põhinevad laske ja heitamasinad. (onager, katapult) See asi kujtas endast raami kuhu külge oli tõmmatud köied. Piki neid köisi pandi läbi pul, mida pöörates tekkiski vedruefekt. Selle vabastamise püüdis kangi kinni põrketoend, peale mida lendas edasi vaid moon. Oli üsna kohmaks ja tolleaegsed köied kartsid niiskust. Oma purustusomaduste poolest oli ta eelmisest parem. 4. Raskusjõudu kasutavad erinevad heitemehhanismid (blide, trebuchet) Raskusjõudu õppiti rakendama ründerelvana teistest hiljem

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset, kokkuleppest sõltumatut. Filosofeerida , et mõista, mis on hüve ja milles seisneb voorus. Õpetaja kui suunaja. Ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. See polnud hüveline. 399. a eKr anti ta noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla. Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) ­Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist ­riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium ­tema asutatud kool

Ajalugu → Ajalugu
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun