alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) ·Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. ·Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe
`mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) · Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. · Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress.
‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse mahlane vahekest ja sisekest, mis koosneb kivisrakkudest ja kaitseb selle sees olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress.
viljastumist areneb õie sigimikuosast(vahel ka õiepõhjast ja õiekattest) vili. 52. Vili esineb ainult õistaimedel. See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Viimastest arenevad vilja sisemuses paiknevad seemned. Vili kaitseb küpsevaid seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Veesisalduse alusel jaotatakse viljad 2 rühma: lihakviljad ja kuivviljad. Lihakviljadeks on õunvili, mari ja luuvili. Kuivviljade hulka kuuluvad kukkur, kaun, kõder, kupar, pähkel, tõru, teris ja seemnis. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. Avaviljad on kaun, kõder, kupar ja kukkur. Pähkel, tõru, teris ja seemnis on sulgviljad.Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju