lihtsalt kulunud. Sellisel puhul viiakse läbi laudade proteesimine või plommimine, kus kahjustatud tükk saetakse ära ja asendatakse samaväärsega. Kahjustunud puit tuleb asendada tiheda lülipuiduga. Parandusteks kasutatav puit peab olema sama kvaliteediga ja samast puiduliigist kui vana ja aastaringide suund peab olema sama , et vältida pingete tekkimist vana ja uue puidu vahel. Samuti peab see olema vastava kuivusastmega. Põrandalaudade proteesimisel kasutatakse PVA-d ja polüuretaanliimi, nn. paisuvat liimi. Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just laevades heledate laudade puhul dekoratiivsuse saavutamiseks, kuid tavainimesel käib ta hind tihti üle jõu. Kasutus- ja hooldusjuhend
Kuiv aur Aur, mis ei sisalda üldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. Ülekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib ülekuumndatud aur, mille temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X = M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´+M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid
ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja M ´´ X = niisket küllastunud auru iseloomustatakse kuivusastmega X. M ´+M ´´ M´´ - kuiva auru mass (kg) mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) Ülekuumendatud aur: kui kuivale aurule juurde juhtida soojust, siis see kuiv aur muutub ülekuumendatud auruks. Def: Ülekuumendatud auruks nimetatakse auru, mille temperatuur antud rõhul on kõrgem
Kuiv aur Aur, mis ei sisalda üldse vedelat faasi, tekib kui niiskele aurule soojust juurde anda Niiske aur Kuiva auru ja keeva vee mehaaniline segu. Ülekuumendatud aur Kui kuiva auru veel soojendada siis tekib ülekuumndatud aur, mille temperatuur on kõrgem selle vedeliku keemistemperatuurist või küllastustemperatuurist. M ´´ Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega X. X M´´ - kuiva auru mass (kg) M ´ M ´´ mis sisaldub niiskes aurus) ja M´ - keeva vee mass (kg) mis sisaldub siiskes aurus. (kui x=0 on tegu veega, kui x=1 on tegu kuiva auruga.) 25. Veeauru tabelid ja olekudiagrammid. Tabelite struktuur ja diagrammide skeemid. Kuna veearu olekuparameetrite vahelised seosed on väga keerulised siis praktiliste ülesannete lahendamisel kasutatakse veeauru tabeleid
Praktiliselt kõllastumisrõhk ja keemisrõhk on ühesugused, samuti on ühesugused küllastustemperatuur ja keemisrõhk. Tehakse vahet kuiv küllastunud auru ja niiske küllastunud auru vahel. Kuivaks auruks nimetatakse auru, mis ei sisalda absoluutselt vedelat faasi ehk kogu vesi on täielikult aurustunud. Niiskeks auruks nimetatakse auru, mis kujutab endast kuiva auru ja kuna vee mehhaanilist segu. Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega, mis tähistatakse X. Kus 1kg niisket auru sisaldab 0,85kg kuiva auru ja 0,15kg vett. Kui suur on kuivusaste X = 85% Parameetriteks, mis määravad ära kuiva küllastunud auru oleku on kas küllastus temperatuur või küllastusrõhk . Nende parameetritega on määratud vee olek keemise algmomendil (st. Küllastusolekus). Niiske auru olek on määratud üheaegselt kahe parameetriga.nendeks parameetriteks võib olla: 1. 2. 3. 4. 5.