Loomorganismi veesisaldus vanusega muutub, täiskasvanud veise kehas on 55...65% (550 kg-se eluskaaluga lehma kehas seega 303...358 l) vett, vastsündinud vasika kehas isegi 75...80%, nuumatud looma kehas 50%. Söötade veesisaldus. Kõik söödad sisaldavad teatud koguse vett. Isegi need, mis käega katsudes tunduvad kuivadena. Vett on rohkesti: juurviljades 85...90% silos, haljasrohus, kartulis 75...85% kuivsilos 40...60% Vett on vähe: terades, seemnetes 14% heintes, põhkudes 17% loomsetes söötades 10% (kala-, liha- kondijahu, lõssipulber jt.) Veerikkaid söötasid (kartul, juurvili, haljasrohi, silo) nimetatakse ka mahlakateks söötadeks. Söötades leiduva vee arvel katavad loomad osa oma päevasest veetarbest. Söötade veesisalduse teadmine on mitmeti tähtis
anda märgsilo, enamasti antakse kuivsilo. Teised söödad neutaraliseeruvad happesust. Kuivsilo- anerobsestes tingimustes konserveeritud silo mille niiskus sisaldus 40-60%. Kuivaine sisaldus on suurem, närbutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või paljunevad aeglaselt, kuna ei saa kätte vajalik toitaineid. Hallituseened võimelised paljunema ka kuivemal materjalil. Võivad hakkata levima, aeroobsed organismid, seetõttu vaja luua anaeroobne keskkond. Happed moodustab kuivsilos aeglaselt ja ph jääb kõrgeks, ka suhkrud säiluvad. Tavalisel silo korral kasutatakse 100% suhkruid ja kuivsilos 40-45 %. Kvaliteeditingimused: 1. Lähtematerjali kuivaine sisaldus- mis suunab mikrobioloogilisi protsesse, parim 40- 50% kuivainet. Madala kuivaine sisalduse tõttu võib tekkida võihappekäärimine. Suurema kuivuse puhul õhu eemaldamine raskem ja varisemiskaod on suuremad. 2. Heintaimede kvaliteet- kui juba põllul rikneb ei saa kvaliteetset kuivsilo
kilega vooderdada. Kui on väga silorikas söödaratsioon, peaks jälgima, et silo ei kahjustaks loomade tervist. Loomad on võimelised sööma 3-3,5% kuivainet lähtudes oma kehakaalust(15-18 kg kuivainet). Juhul kui silo on liiga märg, ei suuda loomad vajalikku kogust süüa, et rahuldada kuivaine vajadust. Tänu intensiivsele mäletsemisele ja suurtes kogustes sülje eraldumisele tõuseb looma vatsas pH. Üheks enamkasutatavaks võimaluseks on kuivsilosöötmine või siis silole lisaks korraliku heina lisamine söödaratsiooni. Selleks, et loom rohkem mäletseks, kasutatakse muljutud teravilja söötmist. Kuivsiloks nimetatakse anaeroobsetes tingimustes konserveeritud rohusööta kuivaine sisaldusefa 40-60%. Närvutatud heintaimedel mikroorganismid ei paljune või siis paljunevad aeglaselt. Hallitusseened on võimelised paljunema ka kuivemal materjalil, aga nad on aeroobsed bakterid.
annaabi.ee 
