Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuivkaalus" - 3 õppematerjali

Tervislik toitumine
21
doc

Tervislik toitumine

Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks ­ 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad ­ tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g kuivkaalus võib asendada 90-120g riisiga ning süüa kas kõik koos (segamini) või kaunviljad peale riisi. Soja seedub 120 minutit (maksimumkogus üheks toidukorraks 30- 120g). Seemned ja pähklid. Päevalille-, kõrvitsa-, pirnmeloni- ja seesamiseemned seeduvad ligikaudu kaks tundi. Kokku võib süüa 30-120g erinevat liiki seemneid. Sellised pähklid nagu mandel, sarapuupähkel, arahhis (toores), Cashew-pähkel (india pähkel), pecan-

Toit → Toitumisõpetus
110 allalaadimist
Hüdrobioloogia konspekt
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Rootsi järved on eriti happelised ning kristallpuhtad, kuid kalad seal elada ei taha. Fütoplanktoni biomass ja produktsioon sõltuvalt toitainete sisaldusest ja soolsusest siseveekogudes: 6 Puhas prim Fütoplankto Üldfosfor Anorg. N2 Anorg prod ni biomass mikrogr/liitr mikrogr/liitr lahustunud kuivkaalus kuivkaalus is is aine mg /l g/m2 aastas mg/liitris Oligotroofn 15-50 20-200 1-5 1-200 2-20 e Mesotroofn 50-150 200-600 5-10 200-400 10-100 e Eutroofne 150-200 600-10000 10-30 300-650 100-500 soolane 500-2500 1000-20000 30-100 400-5000 1000- 150000

Bioloogia → Hüdrobioloogia
19 allalaadimist
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Lääne-Euroopa maade kogemusel aga saab maheviljeluses orasheina mitmete tõhusate mehaaniliste tõrjevõtete ja sobiliku külvikorraga edukalt kontrolli all hoida. Teda peetakse mahetootmises väiksemaks probleemiks kui näiteks põldohakat (Dierauer, jt 1994). Bioloogia ja levik Teraviljade saagikadu orasheina tõttu on umbes sama suur kui umbrohumass põllul. Kui arvestada, et lisaks maapealsele massile lisandub tugevasti umbrohtunud põllul 0,5-1,0 tonni risoome (kuivkaalus), siis tarvitab orashein küllaltki palju toitaineid. Omastatud toitainetest väiksema osa kulutab taim mullapinnal oleva fütomassi väljaehitamiseks, suurem osa talletub risoomides. Lisaks otsesele vee ja toitainete kasutamisele mõjub orashein kultuurtaimedele kahjulikult risoomidest ja nende laguproduktidest mulda erituvate toksiliste ainete kaudu. Harilikul orasheinal puudub tõrje alustamiseks bioloogiline Achilleuse kand ja tema tõrjes on seisak

Botaanika → Taimekasvatus
250 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun