Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuivendata" - 3 õppematerjali

Pärandkooslused
6
doc

Pärandkooslused

(Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused). Pärandkoosluste säilitamiseks kasutatakse looduslähedasi hooldusmeetodeid nagu valikraie, niitmine, karjatamine ning kulupõletamine. Kui pärandkooslust enam ei hooldata, muutub see looduslikuks koosluseks (roostik, angervaksastik, võsa, mets). (hot.ee, pärandkooslustest) Puisniidud

Loodus → Keskkond
12 allalaadimist
Mullateadus
19
doc

Mullateadus

Khg ja b)gleistunud rähksed Kg. Need paiknevad eelmistest muldadest madalamatel pinnavormidel, kuhu koguneb pinavett. Nad on ajutiselt liigniisked mullad. Paepealsetel pole peaaegu gleistumislaike näha. Rähksetel on juba näha. Mida intensiivsem liigniiskus, seda toorhuumuslikumaks läheb ka huumushorisont. Looduslikul alal on gleistunud rähkse mulla profiil näiteks AT-Bmg-Cg-D, neid muldi kuivendatakse. Paepealseid ei kuivendata. II. Leostunud muldade tüüp. Põhiprotsessideks võivad olla savistumine, lessiveerumine ja neile võib kaasneda gleistumine. Põhimääramise tunnus on, et kihisemine on sügavamal, kui 30 cm. Kihisemine on alati vähemalt 1 meetri paksuses mullaprofiilis. Viljakaimate muldade tüüp. Alltüübid:1)leostunud mullad Ko, mis on kujunenud välja savistumise tulemusena. On Eesti parimad mullad järvamaal, Virumaall, valem A-Bm-C-D,

Maateadus → Mullateadus
276 allalaadimist
Konspekt
26
pdf

Konspekt

11; N varu põllum. 4­6 Mg ha-1 Viljakus, kasutamine, kaitse Mullaelustiku tegevus looduslikes Lkg pidurdunud, elustikus domineerivad lülijalgsed, Aastafütoproduktiivsus 11­15 Mg ha-1 metsade all (I­II kl.), põlluna boniteet 35­40 hp. lagunemine seenelise iseloomuga. Kuni 40­45 hp (IV kl.). Korralikult kuivendatuna rukkile, nisule, kartulile, põldheinele ­ (9), kaerale (10), kui ei kuivendata on sobivus väiksem. Looduslikel rohumaadel 25­30 ts Lkg omadused: kuiva heina ha. Endla Reintam, 2009 19 Valdavalt liivadel, kuid ka savikamaid vahe- või aluskihte. Üksikud vähevastupidavad struktuuriagregaadid Valdavalt liivadel. A puudub või on alla 5 cm

Loodus → Eesti mullastik
159 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun