Mehed olid naistest ja lastest eraldatud juba laevas. Tallinnas paigutati mehed esmalt Patarei vanglasse, naised-lapsed aga tuubiti kinniste kongidega autodesse ja viidi Harku vangla abimajandisse, kus neid hoiti viis nädalat. Augusti algul pakuti naistele ootamatut võimalust: kellel on sugulasi Läänemaal, see võib lasta end sinna vedada. Virtsu sadam oli purustatud, saatjad leppisid kokku Kuivastusse viimise suhtes ja hommikul pandi sõjaväekaatrisse, Kuivastust edasisõiduks sõjaväeautodele. Patareisse paigutatud mehed veeti 1941. aasta 20. juuli paiku rongidega Leningradi kaudu Siberisse ning sinna, Irkutski oblastisse nad jäidki. Üks vähestest tagasi tulnud meestest, Aleksander Velvet, on SaaremPatareisse paigutatud mehed veeti 1941. aasta 20. juuli paiku rongidega Leningradi kaudu Siberisse ning sinna, Irkutski oblastisse nad jäidki. Üks vähestest tagasi tulnud meestest, Aleksander Velvet, on
Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest. Tugevat kaitseabi võimaldas neile Kübassaare 130 mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296308, 347, vt. ka Hubatsch 1961, 79). Pilt 18 151
detsember 1918 jaanuar Asutava Kogu valimised. Kehtestati uus (Gregoriuse) kalender (1. veebruari asemel tuli kohe 14. 1. veebruar veebruar). Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks Eesti iseseisvuse manifesti 19. veebruar ja valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). Saksa vägi läks Kessulaiust ja Kuivastust teele Lihula poole; 1. Eesti polk võttis 20. veebruar Haapsalus võimu. 21. veebruar Saksa vägi läks Hiiumaalt teele Haapsalu poole. 23. veebruar Pärnus Endla teatri rõdult kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik. Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik; moodustati Ajutine 24. veebruar Valitsus, selle juhiks sai K. Päts; Saksa sõjavägi jõudis Tartusse. 25
02.1919). 48 Maj seisus Saaremaa raskem kui Mandri-Eesti. Talude päriseksostmine oli Saaremaal alganud tunduvalt hiljem. Terav maaprobleem. Ilma enamliku propagandata oleks need põhjused jäänud realiseerimata. Saaremaa mäss algas mobiliseeritavate vastuhakust. Osa nendest olid juba eelõhtul pidanud salakoosoleku, kus otsustati sõtta mitte minna. Kuivastust marsiti Orissaarde, sealt Kuressaare peale. Kõikides valdades, millest läbi mindi, kuulutati võim töörahva kätte läinuks. Valdadesse saadeti kirja mobiliseerimiseks saarlaste mässuväkke. 21.02ks Kuressaare all ca 1000 mässulist. Teade mässu puhkemisest jõudis üsna kiiresti AV-ni Tlnas. Mereväelastest ja osaliselt Kalevi malevlastest moodustati karistussalk Klaaniga eesotsas. Salk jõudis kiiresti Kuivastusse ja sealt edasi Kuressarde minnes suutsid mässu maha suruda
annaabi.ee 
