põhjustavad seened. Puidu niiskussisaldust on vaja teada ka seepärast, et niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi paigutatuna kiiresti kuivama, mistõttu tekivad puitu kuivamislõhed. Puidu niiskuse mõõtmisel on järgnevad võimalused: - laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama asjaolu, et seadmetega saadavad näidud ei anna meile midagi. Iga seadme ja iga metoodika juurde kuulub näitude seletamine (analüüs). Parimad tulemused saadakse
erinevatest toormaterjalidest ja lõpetades sellega, et erinevatel paberitel on erinev grammkaal. Sinna vahele jäävad valgesusastmed, formaadid, kaetus, pilvisus, prügisus, tõmbetugevus, paksus jne. Värvid On veebaasil ja lahtustibaasi värve. Lisaks sellele kuivavad värvid erinevalt. Põhiliselt kuivavad värvid kas õhuga kokkupuutel, eks siis lahusti aurab värvidest välja jättes nad kuivanuks või siis kuivavad värvid UV-kiirguse mõjul. Värvid ka nakkuvad erineval tasemel, näiteks must värv nakkub väga hästi, samas kui kollane ei nakku peaaegu üldse, mis on üheks põhjuseks musta värvi esimesena trükkimiseks. Samuti kuivavad värvid erineva ajajooksul. Must aeglasemalt kollane kiiremini. Lisaks muudele eristatakse värvidel ka voolavust ja viskossust ( voolavus rõhu all ) ning läbipaistvust/läbipaistmatust. Jne. 9
pori ja kõntsa. Kõrvest puhuvad soojad tuuled tõid kaasa palju tuiskliiva ja tolmu. Taimede lehed kattusid halli tolmuga nii paksult, et kaugemalt ei võidud eraldada aedu tühjadest ja lõhkikuivanud pinnaga põldudest. Lõpuks ometi pöördus tuul, hakates puhuma põhjast, ning ilmad muutusid pisut jahedamaks. Merelt tulevad tuuled olid isegi nii ägedad, et nad puhusid tolmu taimedelt - puud muutusid jälle roheliseks, aga rohi jäi endiselt koltunuks ja kuivanuks. Siis ühel päeval saabus Lõuna-Egiptusest kauaoodatud teade Niiluse tõusu algusest. Inimesed nüüd enam muust ei huvitunudki kui veeseisumõõtjast ehk Niiluse mõõtjast. Niiluse mõõtja on jõega ühenduses olev kiviseintega kaev, mille siseseintele märgitud kriipsude ja numbrite järgi arvestatakse veeseisu kõrgust. Kõik ootasid põnevusega, millal veetõusu hakkab tundma ka Memfise läheduses. Tervitamisel ei küsinud talunikud teineteiselt: "Kuidas käsi käib
elutu konfiguratsioon. Hippokrates jätkab Aristotelese suunda. Oma töös ,,Südamest", kirjeldab ta südame vasakut koda kui kohta, millest lähtub kehale eluks oluline ,,soojus". (Samas asunuks ka inimese mõistus, see osa hingest mis domineerib hingestatuse muude osade üle.) Siin näeme, et jällegi on hing keerukas ja kompleksne fenomen ning soojusel täita oluline roll elu defineerimisel. Südamel oli samuti tähtis roll sealt said alguse need ,,jõed", mis keha toitsid. Kui need ,,kuivanuks", sureks keha (analoog egiptlaste Niiluse-keskse organismimudeliga). Mis oli veres nii olulist? Ilmselt soojus, mida saadi südamest (oli selge, et veri ei ole iseeneseslikult soe!). Võib-olla sai veri südame kaudu (kõhuaort läheb mööda seedeorganiest) ka toitaineid või säilitas oma niiskuse. Galenose ja keskaegsete arstide jaoks jääb elu käsitlus samaks (võib-olla on mõnesid väiksemaid erisusi suhtumises erinevatesse hingedesse inimesel). Surm samas jääb
annaabi.ee 
