Kõikidel vuukidel peavad olema järgmised ühised omadused: · põrandapind mõlemal pool vuuki peab olema ühekõrgune, ei tohi tekkida "hammast", · vajadusel peab vuugikonstruktsioon tagama, et koormuse puhul ühelpool vuuki ei teki erinevaid plaadipoolte vajumisi, · vuugi servad ei tohi koormuse all murduda, · vuugi eradusjoon peab olema sirge ja puhas, · kõik vuugid peavad kindlustama plaadi liikumise vastavalt mahukahanemise suunale. Ilmselt on betoonplaatide kuivamiskahanemise puhul kõige arvestatavam probleem mahukahanemisvuukide asukoht ning nende vaheline kaugus. Vuukide vaheline kaugus, mis minimiseerib kahanemisest tingitud pragunemise, sõltub samuti betoonplaadi paksusest. Praktikas tagab minimaalse pragunemise enamikel juhtudel kahanemisvuukide vaheline kaugus ca 4,5 m. Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi üksteisele lähemal.
selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16
selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm
kaasneb aga puidu mahu muutumine. Kui puitu kuivatada alla küllastuspunkti, hakkab seotud vesi rakuseintest aurustuma. Sellega väheneb rakuseinte ruumala. Puidu maht väheneb niiskuse küllastuspunkti niiskusest alates kuni hügroskoopse vee täieliku eraldumiseni.ˇ Mõõtude muutumine on puidu erinevates suundade erinev. Tangentsiaalsuunas Radiaalsuunas Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused. Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus. Soojusjuhtuvus Puidu soojuslik paisumine. Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus. Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks
annaabi.ee 
