tehnoloogia areng, aga ka kultuur mis propageerib mõtlema rohelisemalt ja innovatiivsemalt. 2. Tehnoloogiline revulutsioon on järk üleminek tehnoloogijale, kus tehnoloogija on muutunud inimeste igapäevaosaks. Tehnoloogiline revulutsioon on muutnud ka majandust näiteks on tekkinud põhimõtteliselt uus virtuaalnemajandusharu, mis oleks ilma tehnoloogija areguta olematta jäänud. Lisaks on tehnoloogia teinud asjade tootmise lihtsamaks kiiremaks ja effektiivsemaks kui kuinagi varem. 3. Tehnoloogilise revulutsiooni ebameeldiv tagajärjeks võib lugeda elust võõrandumist, inimesed ei õpi ja ei tea kuidas saab asju ise teha sest kõik on poes olemas. Lisaks ka pidev töökohtade kadumine ja reostus mis võib ühel hetkel seada ohtu elu maal. Majandusmull on olukord kui inimesed on ratsionaalse mõtlemiseta mõne toote hinna kergitanud mitmekordseks, sellises olukorras on toote tahtjaid rohkem kui müüjaid. Antud hind püsib kõrgel vaid tänu
mõttetu utoopiana. Soovimatuse tõttu peret luua ning hoida me varsti hääbumegi meil ei ole jõudu, mis meid edasi viiks. Ühiskonnas on kindel arusaam, et lapsi siia majanduslikult mahajäänud riiki muretseda pole mõtet, sest raha nende kasvatamiseks pole. Ma ei usu, et siin aitab hiiglaslik emapalk või lastetoetus, pigem on vaja tõdeda, et eesti rahva püsilejäämine on praegu suuremas ohus kui kuinagi Nõukogude okupatsiooni ajal pärast suurküüditamiste lakkamist. Kultuur koos eesti keelega hakkab välja surema. Paar nädalat tagasi populaarses toidupoes Selver lugesin apelsinimahla tagakaanelt eesti keelselt juhendilt kirja ,,apelsini jook." Rääkides oma intsidendist eesti keele tunnis pidin tõdema, et ma olen silmad kinni ringi liikunud. Sellistest õnnetutest apelsinidest, õunadest ja pirnidest on varemgi räägitud ning artikleidki kirjutatud
ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid. Likviidsuse mõttes sarnanevad aktsiad võlakirjadega. Mõned neist on väga likviidsed teised aga üldse mitte. Aktsiad on tähtajatud väärtpaberid, see tähendab, et täiesti mittelikviidse aktsia omanik peab leidma ostja ise, sest kord välja antud aktsiat ei pea ettevõte kuinagi ise tagasi ostma. (Kulu,Liina et al. 2011: 60) Võlakiri. See on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on selle ostjalt laenu saanud.Inimene, kes võlakirja välja andis peab selle lunastus- ehk kustutustähtajal tagasi ostma, enne lunastustähtaega maksab võlakirja väljaandja selle omanikule intressi.(Kulu,Liina et al. 2011: 60) Hoiused. Pangad pakuvad välja peamiselt kahte tüüpi hoiuseid, tähtajaline- ja kogumishoius
Eelkõige on tegu musta huumoriga, mis sisaldab nii irooniat kui ka pessimismi, sest teisiti ta tänapäeva inimesi kirjeldada ei oskavat. Kui Kunderalt kord küsiti, mis võiks olla tema romaanide juhtmõte, vastas ta: ,,See on protest unustuse vastu, ajaloolise unustuse vastu. Et ei unustataks kultuuri ega põlvnemist. Kuigi selline protest on praegusel ajastul mõttetu, sest inimesed ei loe. Siit ka minu suhtumine inimesse kui tühja ja väärtusetusse olendisse. Kuinagi peab praegune ajastu ja suhtumine lõppema ning miski peab asemele tulema."
annaabi.ee 
