Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, te...
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks saksa filosoof Immanuel Kanti, tema eluloo ja tähtsama teooria. Algul põhiliselt seepärast, et filosoofil on äärmiselt huvitav eesnimi. Hilisemal tutvumisel filosoofi eluloo ja tõekspidamistega leidsin, et nii mõnigi temapoolt öeldu ja erinavate aurorite poolt väljatoodu kirjeldab ka mind ennast. Lisaksin leidsin ühe mulle huvitava fakti. Nimelt Tartu Ülikooli kunstimuuseum tähistas eelmisel aastal oma 209. aastapäeva üritusega Rääkivad pead, kus muuseumi varasalvedest toodi välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade koh...
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, il...
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
annaabi.ee 
