klassifitseerida või ka üldistada. Aga just see ongi mõtlemise juures tähtis. 2. Üldistamine on võrdlemise tulemuseks. Üldistamisel ühendatakse esemeid ja nähtusi mingite ühiste ja oluliste tunnuste alusel. Katsed on kinnitanud., et lapsed, kes tulevad toime funktsioonide järgi klassifitseerimisega, saavad 8 hakkama ka ühiste tunnuste ja üldmõistete leidmise-üldistamisega. C. Kuhlman (1960) leidis, et lapsed on erisuguse kujutlusvõimega. Selgus, et parema kujutlusvõimega õpilased õppisid kiiremini seostama sõnamärke vastavate piltidega- mehaaniline assotsiatsioon. Teistel õnnestus aga paremini mõistete moodustamine ühiste omaduste alusel (piltidelt). Kuhlman on veendunud, et kujutlusvõime enneaegne pidurdamine (piiramine) toob endaga kaasa puudujäägi mõtlemise arengus. 3. Analüüs on mõne eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks. On
, Watanabe, K., Mikami, Y., Yazawa, K. & Nishimura, K. 2001. Molecular characterization of new clinical isolates of Candida albicans and C. dubliniensis in Japan: analysis reveals a new genotype of C. albicans with group I intron. Journal of Clinical Microbiology 39: 4309-4315. Taylor, J.W., Jacobson, D.J. & Fischer, M.C. 1999. The evolution of asexual fungi: reproduction, speciation and classification. Annual Review of Phytopathology 37: 197-246. Vaughn, J.C., Mason, M.T., Sper-Whitis, G.L., Kuhlman, P. & Palmer, J.D. 1995. Fungal origin by horizontal transfer of a plant mitochondrial group I intron in the chimeric CoxI gene of Peperomia. Journal of Molecular Evolution 41: 563-572. Volk, T. 2002. The humongous fungus – ten years later. Inoculum (Supplement to Mycologia) 53: 4-8. Weber, H. 1993. Allgemeine Mykologie. Gustav Fischer Verlag Jena, Stuttgart, 541 pp. Xu, J., Vilgalys, R. & Mitchell, T.G. 1999
peeneid nüansse, mille alusel sündmusi klassifitseerida või ka üldistada. Aga just see ongi mõtlemise juures tähtis. 2. Üldistamine on võrdlemise tulemuseks. Üldistamisel ühendatakse esemeid ja nähtusi mingite ühiste ja oluliste tunnuste alusel. Katsed on kinnitanud., et lapsed, kes tulevad toime funktsioonide järgi klassifitseerimisega, saavad hakkama ka ühiste tunnuste ja üldmõistete leidmise-üldistamisega. C. Kuhlman (1960) leidis, et lapsed on erisuguse kujutlusvõimega. Selgus, et parema kujutlusvõimega õpilased õppisid kiiremini seostama sõnamärke vastavate piltidega- mehaaniline assotsiatsioon. Teistel õnnestus aga paremini mõistete moodustamine ühiste omaduste alusel (piltidelt). Kuhlman on veendunud, et kujutlusvõime enneaegne pidurdamine (piiramine) toob endaga kaasa puudujäägi mõtlemise arengus. 3
annaabi.ee 
