Saastumisele toimivad vastu keskkonna isepuhastumise protsessid, mis suudavad teatud piirides püsivate saastekoormustega toime tulla. Saastumine üle isepuhastumise võimaluste tingib saasteainete pöördumatu akumuleerumise keskkonda. Ka ei tingi isepuhastumise piisav võimsus keskkonna mingi ühe komponendi piires keskkonna kui terviku puhtust. Atmosfäärist välja sadestunud saasteained langevad vette ja pinnasesse ning põhjustavad kuhjuvat saastumist seal. Saasteainete ümberjaotumine looduses toimubki peamiselt õhu, vee ja taimkatte kaudu. Keemilise saastumise kõrval esineb ulatuslikult keskkonna saastumine neutraalsete ainetega, soojuslik saastumine, saastumine elektromagnetilise kiirgusega ning elektri- ja magnetväljadega, saastumine müraga. Kõik saastumise koondnimetuse alla haaratud protsessid ja ained moodustavad suure keeruka terviku
ökoloogiline ja majanduslik, aga ka isiklik katastroof paljudele piirkonna kaluritele, turismiettevõtetele jne. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele I Infotulvast võetakse vastu see, mis on arusaadav ja mis sobib senise mõttelaadiga. Näiteks Päevakajalisemat ja kõigile nähtavat reostust tööstusest peetakse kahjulikumaks kui tavainimese pikaajalist ja kuhjuvat mõju loodusele/ inimtervisele. Protsesside tuntuse mõju keskkonnaprobleemide tajumisele II Näiteks Jaapani tsunami-järgne tuumakatastroof 2011.a. märtsis tõi ka Eestis kaasa suure poleemika radioaktiivsuse teemal. 11. Keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerimine: vajalikkus indiviidi ja ühiskonna seisukohalt. - Sotsialiseerumine – ühiskondlike väärtuste ja suhete taastootmine õppimise kaudu.
homeootilistesse makromutatsioonidesse teel roomajast imetajaks. Kuid mida tuleb võtta tõsiselt, on homeootiliste geenide perekonna pidev rikastumine duplikatsioonide teel - see on teaduslik tõsiasi. Siit võib (ja vahest koguni tuleb) järeldada, et mingid makroevolutsioonilised kehaplaani muudatused on olnud selgesti hüppelised. See võib olla aluseks põhiliste metazoa taksonite tekkel ja seega ei maksa seal otsida sugugi mikroevolutsioonilist sammhaaval kuhjuvat järjepidevust. Siiski on sellel seisukohal tänini vähe toetajaid ja pealegi on hüpoteesid, mis baseeruvad väga harvade sündmuste väga olulisele mõjule, väga raskesti kontrollitavad. Kõrgemad taksonid tekivad, radieeruvad ja kaovad Pealkiri näikse viitavat sellele, et tegemist on mingi enam-vähem üldise seaduspärasusega. On küll, kuid ainult väga suure üldistuse tasemel. Kohe kui minna detailidesse, on erinevused väga suured.
5.) mida intensiivsem on lihastöö seda suurem on 5.) inimesel anaeroobsel glükoosi osa glükoosil (sest tekib anaeroobne glükolüüs) lagunemisel tekib laktaat, mis võib põhjutada lokaalseid lihasmürgitusi; a.) lihastesse ei tule pisiavalt hapnikku peale; b.) veri ei vii kuhjuvat laktaati ära ja see jääbki lihastesse. Veri viib laktaadi 92 ümbertöötluseks maksa; laktaadist võib teha ka aminohappeid. 6.) järjepidev treening parandab glükoosi kasutuse 6.) laktaadi kuhjumine lihastesse muudab
annaabi.ee 
