Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik
kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Suurimad voored ning neid eraldavad pikiike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus, mis on üks suuremaid Euroopas. Liustikutekkelistest kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreenitasandikud. Rohkesti on neid Kõrg-Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustiku!. Madal-Eesti moreenitasandikke on ümber kujundanud hilisemad veekogud. : Kagu-Eesti kõrgustikel valdav künklik reljeef on erakordselt keerukas : pinnavormide kooslus. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed, ent sügavad orud ja nõod, mis tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid
allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud
(Vooremaal Koimula voor) ja suhteline kõrgus mõnest meetrist 79 m-ni (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m). Eestis on rohkem kui 1000 voort ja voorjat künnist, mis paiknevad enamasti vanade aluspõhjakõrgendike nõlvadel või nende vahetus naabruses, sest need takistasid jää edasiliikumist ning sundisid teda oma suunda ja kiirust muutma. Suurimad on Saadjärve (nn Vooremaa), Türi ja Kolga-Jaani voorestik. Liustikutekkelistest kuhjevormidest on Eestis rohkesti ka tasase ja lainja pinnaga moreenitasandikke (näiteks Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Ugandi lavamaal) ning moreenkünkaid (moodustavad Otepää jaHaanja kõrgustikule iseloomuliku künkliku moreenireljeefi). Neid leidub ka Karula ja Pandivere kõrgustikul, Sakala kõrgustiku lõunaosas jm. Liustiku serva ees kuhjunud otsamoreenidest on suurimad rändpangaselised Vaivara Sinimäed ja S- kujulineLääne-Saaremaa kõrgustik. Liustikutekkelistest väikevormidest leidub