● Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma mingi sideaineta, suuremad alla, väiksemad peale. Ahju lagi tehti piklikest, paarikaupa katusekujuliselt teineteise vastu toetuvatest kividest, millele omakorda laoti väikesed kerisekivid. ● Umbahi erineb kerisahjust sellepoolest, et seal pole eraldi soojussalvestit – kerist. Selle asemel on suur ja kõrge tulepesa, mille peal on kogukas lagi. ( kerisahi) ( umbahi ) VILI
nööbitavad jakid, mida kanti kleidi peal, kleidist erinevates värvitoonides. Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid. Tihti kaeti karusnahk tumeda sameti või kerge siidiga. Soengud ja peakatted Umbes 1800. a Vana-Kreeka stiilis soengud. Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega. Sageli sõlmiti juustesse siidpael, soenguid toetati kammide, pannalde ja diadeemidega
o Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees (juba väikesel lapsel on teatud eelsoodumus olemas) o Kõrgusekartus, kaslaste, ämblikkude, müra ees o Osadest on võimalik elu jooksul üle saada (kasvades), kuid kui see reaktiveerub elu jooksul uuesti, saab sellest foobia · Hirmu avaldumine ontogeneesis o Austraalia kalkun muneb oma muned kuhilasse, munad kooruvad iseseisvalt kohe pörast koorumist on nad võimelised neile reageerima (nt kiskja nägemisele reageerivad kohe) o Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess o Nt pingviinipojad hakkavad vananedes alles kartma kiskjat o Mustkärbsenäpi reageerimine kinnipüüdmisele areneb üsna hilja, alles vanadel Hirmu kontrollmehhanismid · Füsioloogilised protsessid
annaabi.ee 
