Enamik saarlasi (välja arvatud Pöide rahvas) kasutab õ asemel ö-häälikut. Lisaks ö-le võivad kirjakeele õ-hääliku asemel olla sõnuti ka e, a, o ja u, nt keik ‘kõik’, veis ‘võis’, veta ‘võta’, veetud ‘võetud’, sanad ‘sõnad’, joudnud ‘jõudnud’, touse ‘tõuse’, joulu ‘jõulu’, luhkun ‘lõhkunud’, luhki ‘lõhki’ jne. Täishäälikute ja kaashäälikute muutusi Täishäälikud o ja e, ä muutuvad h ees vastavalt u-ks või i-ks, nt kuhad ‘kohad’, mihe ‘mehe’, tiha ‘teha’, piha ‘pähe’. ae-häälikuühend esineb sõnuti keeleajalooliselt vanemal kujul, nt aed > aid (sõna käändub järgmiselt: aid : aja : aida); ka kaibama, kaiband ‘kaevanud’. Kirjakeeles o-lõpulistel täishäälikuühenditel on kalduvus esineda u-lõpulistena, nt loojatauline, jaule ~ jäule ‘jaole’, kautasid; tõutand ‘tõotanud’, teu ‘teo’; a-lõpulistel
In comparative the A-stem exists : kõvem>kõvam, parem>param A characteristic feature is the strong form of Inessive:jalas> jalgas, rannas>randas. insular dialect The absence the Õ-vocal, instead Ö is used, but in addition to Ö can also E, A, O and U be used instead of Õ Eg: sõber>söber, kõik>keik, sõnad>sanad, jõulu>jõulu, lõhki >luhki The vowels O, E and Ä will change if they are in front of H, to either U or I eg: kohad>kuhad, mehe>mihe, teha>tiha pähe>piha. Has a singing intonation that is belived to come from the swedes Northeastern coastal dialect Absense of the letter Õ Impersonal da-infinitiive Plural is i-plural: puhaste kätega>puhti käsiga Tartu dialect Commonly used the,,na" indirect speech identifier: olevat>olna, kirjutavat>kirjutana de-liiative ending : pudelisse>pudelide Strong i-plural : lehtedest>lehtist Mulgi dialect Instead of E the presence of A :
Seal püütakse makrelle, ansoovisi ja sardiine, viimane neist on enimlevinud. Kalatoodanguid eksporditakse üle kogu maailma, kuid see ei kuulu tähtsamate valdkonda. Kuna riigil on pikk rannajoon, siis on kalandus olnud Portugalis läbi aegade üks tähtsamaid valdkondi, kuid 90 nendate alguses vähenes sissetulek ja sellega ka töötajate arv selles 8 valdkonnas. Tähtsamad linnad, kus asuvad kalapüügi sadamad ja töötlemis kuhad on: Lissabon, Setubal, Matosinhos ja Portimao. 5.4. Tööstusharud Tööstus paikne kahes piirkonnas, Lissaboni ja Setubala ümbruses lõuna piirkonnas ja Porto, Aveiro ja Braga lähestikes põhja piirkonnas. Selles alas on hõivatud 30% inimkonnast ja on 25,6% SKT- st. Lissabonis piirkonnas on enam levinud rasketööstus. Nagu terase tootmine, masina- ja autotööstus, keemiatoodete- ja tsemendi tootmine. Toodetakse ka elektoonikaseadmeid
annaabi.ee 
