Otsustasin teha teki, sokid ja kampsuni, sest need on enamus beebidel kantavad ja kasutatavad asjad. 3 1. BEEBITEKI KUDUMINE 1.1 Ettevalmistustööd: 1.1.1 joonistasin kavandi maleruutkirjas (Hein, 1995) 1.1.2 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 300g Baby Soft lõnga ja 4,5mm vardaid. 1.2 Töö käik Lõin vardale 90 silma. Kudusin 10 silma parempidises koes ja 10 pahempidises koes ja nii kudusin 11 rida ja siis vahetasin kudet. Kudusin 72 cm. Teki äärtesse heelgeldasin 2 ringi kinnissilmustega, mille peale heegeldasin pikoo. Lõpuks viimistlesin teki (ajasin lõngaotsad ja pesin). 1. BEEBI SOKK 2.1 Ettevalmistustööd: 2.1.1 Otsisin Google'st beebi soki, mille järgi joonistasin oma töö kavandi (Drops Design, 2010); 2.1.2 otsisin soki lõiked, mis vastavad beebi suurusele; 2.1
2 Silmuste loomine Alustasin topeltsilmuste loomisega. Silmuste loomisel kasutasin kahete lõnganiiti. Lõin silmused neljale vardale, igale vardale 12 silmust, arvestades siis käelaba ümbermõõtu ja kavandit. Silmust loomise lõpetamisel oli mul juba olemas esimene parempidine rida. 2.3 Randme kudumine Sõlmisin otsad ja alustasin ringselt kudumist kellaosuti suunas, kududes parem- ja pahempidises koes, kuni randme sobiva pikkuseni. Kasutasni ühte värvi lõnga (sinist lõnga) ja kudusin 10 rida, kududes vaheduvalt kaks parempidist ja kaks pahempidist silmust. 7 2.4 Labaosa kudumine Labaosa kootakse umbes 3-5 cm, proovides kinnast kätte kuni leitakse pöidlale sobib koht. Labosa kudumisel võib silmuseid vajadusel juurde kasvatada, kuid arvestades mustrit ja käe ümbermõõtu minul seda vaja teha ei olnud. Jätkasin kudumist parempidises koes, võtsin kasutusele veel kaks erinevat värvi lõnga (must
10. Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre nii olevikus kui lihtminevikus ja nud- kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p 11. Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8 p ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja 12
Need esemed, mille suurus ei ole eriti olulised võib kohe tööjuhendi järgi kuduma hakata. Kui aga suurus on oluline, on vaja teada kui palju silmuseid kudumi jaoks luua. Kõik vardad ja lõngad on erinevad ja seega tuleb teha tööproov, isegi siis, kui oled leidnud tööjuhendist soovituse luua mingi kindle arv silmuseid. Tööproov tuleb kindlasti kududa samast lõngast ja samade varrastega, millega kood eseme Oma mütsi silmused arvutasin järgmiselt Kudusin 5cm korda 5cm ruudu ning lugesin mitu silmust viiele cm'le vastab. Viiele cm'le vastas 10 silmust. Järgmiseks lasin mõõta oma peaümbermõõdu mis oli 54cm. silmuste arvu arvutatakse peaümbermõõt korda silmuste arv viiel cm'il jagada viiega. ehk. 54 x 10 : 5 Minu mütsi silmuste arv on 108. 6. TEGEVUSKAVA TEGEVUS TÄHTAEG HINDAMINE 1.ülesanne Loovtöö teema valimine november Loovtöö teema valimine ei
11) Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre(mina) nii olevikus kui lihtminevikus (tegin)
ja nud-kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p
tüütama
töötlema
hälbima
käskima
kuduma
möönma
Vastused:
tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud
töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud
hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud
käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
12) Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8
p
ragtime
boutique
ceteris paribus
rejoneador
Vastused:
ragtime
Mul olli kaits ääd penni, Tuk ja Krats. Ja sis nuu olliva nii ää et, kui ma nime `järgi `lehmä õigassi enne et: «Kirjäss kossa läät sääl», sis ta `tundse (= tundis) joba ärä. «Tuk võta Kirjäst, Krats võta Kirjäst» sis ta `käändse kohe `ümbre. Nii et ma `saie lehmäkarja man küländ `lulli lüvvä. Sis mul olli joba raamatit üten (= ühes) ja mul olli eegeldämise tüüd üten ja. Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi, tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli jo paremb olek. No sis olli joba suuremb ka veidikese. Aga kui kiiniaig `välä tulli, parmu tulliva, no sis `joosiva kurjavaimu vahel `võssa küll käest ärä. Nii et mõnikõrd `võtseva `õkva iku vallale (= nutu lahti), kui kõik `mõtsa, `suurte `mõtsa `sisse `lätsivä laiali. Ei `julgu ämp tõisi `o·smagi minnä ja ei saa kätte sis. Ku vahel suure ikuga `tulli ainaliste manu, sis `tulli `jälle kas esä vai vai
2. Sibinalsabinal saksakeeli rääkis, ees ork, taga hark, pealt sinine, kalevine, alt valge lõuendiline? 3. Küll on tubli ehitaja, igal kevadel teeb maja. 4. Eluase räästa all, sabakuub on seljas tal. 5. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö (pääsukese pesaehitamine). 6. Siba siidi, teine savi, siiski omanikule parem kui kuningakoda (pääsukese pesa). 7. Must mees, kalasaba taga. Laule pääsukesest: 1. Isand emand. Köster mutter, Virr virr! Kudusin kangast, tegin riiet, istusin maha kännu otsa, tõmbas lõhki sirtsirr! 2. Midli Madli, Kudli Kadli, kudusin kangast, tegin riiet, õmblesin pojale püksid. Poeg läks metsa kännu otsa, tõmbas lõhki: sirts-sirr! 3. Kui ma ära läksin, kui ma ära läksin tünnid - tünnid olid täis videlikku käärrr... Kui ma jälle tulin, kui ma jälle tulin tünnid - tünnid olid tühjad videlikku, käärrr... 4. Saviga, saviga, luba, et avitan