töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse. Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“.
sajandi alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998). Maakäsitöö Aastatad 1700-1816 on käsitööliste andmete kohta ulatuslikud. Käsitöölisi oli rohkesti kirikute, kõrtside ja mõisate läheduses. Mõnes käsitööharus, nagu puutöös, kudumises, riidevärvimises, saavutasid maakäsitöölised suure oskuse ning nende tooted levisid naabermõisates ja linnaski. Et valdava osa vajalikest käsitöötoodetest valmistas iga talupoeg endale ise, siis võib arvata, et enamik neist maakäsitöölistest töötas rohkem mõisa tarbeks. 16. Sajandist alates on allikais mainitud mõningaid mõisate rahapalgalisi käsitöölisi, nagu kanguruid, köösnereid, rätsepaid, kingseppi, puuseppi ja tislereid (entsüklopeedia 1998). 18
28 mis minu kootud ja mis vanaema. Kord juhtus nii et vanaema sai soki eest“5“ ja mina teise soki keerdsilmuste eest ka“5“.Mõnus on ise teha. Mõnus on näha, kuis kudum varrastel kasvab. Mõnus on kudumit türele-mehele-pojale selga tõmmata ja siis muheleda. On ikka hea tunne, kui saad teistele sõna otseses mõtte sooja anda. Püüan ise ka võimalikult lihtsalt läbi ajada. Kuigi teatud vilumuse juures ei olegi vist kudumises enam paljut, mis tunduks liiga keeruline. Eks ikka jämedamat sorti vardad ja kohevamad lõngad ole mulle meeldinud. Tehtud on ka imepeeneid asju, aga neid millegipärast enam teha ei viitsi. Tulemus peab ikka algusest peale käega katsutav olema. Kuigi tavaliselt on nii, et kui ma üht kudumit alustan, siis hakkab mõte tiirlema järgmise juures. Eks see kannusta kätte võetut kiiremini lõpetama, et saaks uuega tööle asuda
annaabi.ee 
