jääb vasaku käe varda ette. Varda otsaga haaratakse sõrmel olev lõng suunaga ülevalt alla vardale ja tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks vasaku varda taha. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. ÄÄRESILMUSED Edasi-tagasikudumisel nimetatakse varda esimest ja viimast silmust ääresilmuseks. Rea alguses tõstetakse ääresilmus kudumisvardale pahempidise kudumisvõttega ilma kudumata. Rea lõpus kootakse ääresilmus alati parempidi. Kui lõng on varda ees, siis tuleb silmuseline serv (joonis 6 ). Kui lõng on varda taga, siis tuleb sõlmeline serv ( joonis 7 ) KUDUMI LÕPETAMINE Tõsta ääresilmus kudumata ära. Jargmine silmus koo parempidi. Nüüd tõsta vasaku varda otsaga esimene, kudumata silmus teisest silmusest ettevaatlikult üle. Kaks silmust kududa parempidi
võrdub 1/3 kahe varda silmustest, ning lisatakse sellele veel kuni 2 silmust juurde. Nt kui igal vardal on 15 silmust, st kahel vardal 30 silmust, siis pöidla-avaks arvestatakse 30 : 3 = 10 + 2 = 12 silmust. Pöidla-ava moodustatakse kinda külkest 2-3 silmuse kaugusele (st enne pöidla-ava kudumist kootakse parema käe kindal III varda algusest 2-3 silmust, vasaku käe kindal kootakse II varda lõppu pärast pöidla-ava 2-3 silmust). Pöidla-avaks ettenähtud silmused tõstetakse kudumata abilõngale (või nt haaknõelale) ja mahatõstetud silmuste asemele luuakse kudumisvardale sama arv uusi silmuseid. Pärast pöidla-ava moodustamist kootakse laba edasi kuni kinda otsa kokkukudumiseni. Laba lõpetamist alustatakse pärast seda, kui kindalaba ulatub üle väikese sõrme otsa. Harilikult on pöidla-avast ülespoole kootud labaosa enne otsa kokkukudumist kaks korda pikem kui pöidla-avast allapoole jääv labaosa
kannalaka küljel on samapalju silmuseid, kui ühel vardal). Kannapõhi Joonis 1 Esmalt jaota kannalaka silmused mõtteliselt kolme ossa. Kui silmuste arv ei jagu kolmega, siis suurenda põhjaosa silmuste arvu nii, et külgedele jääks silmuseid võrdselt (vt joonis 1). Koo kõigepealt ära esimese küljeosa silmused, seejärel koo läbi põhjaosa silmused, jättes viimase silmuse kudumata. *Koo põhjaosa viimane ja küljeosa esimene silmus parempidi ületõstmisega kokku. Keera töö ringi, tõsta esimene silmus kudumata üle ja koo läbi põhjaosa silmused, jättes viimane silmus kudumata. Põhjaosa viimane ja küljeosa esimene silmus koo parempidi kokku*. Keera töö ringi ja jätka seni, kuni küljeosa silmused on otsas. Kui oled teinud kõik õigesti, on kannapõhja kummaski servas ilus ühtlane silmuste rida. 3
On kanna kõrgus valmis kootud, siis jagada see kolmeks võrdseks osaks (JOON. 2). Siitpeale ei koota kända enam edasi-tagasi ühest äärest teise, vaid põhjaosa edasi-tagasi ridades järgmiselt: kanna põhja rea viimane silmus kootakse kokku küljesilmusega (kaks silmust parempidi kokku kududa). Pärast sedakeeratakse sokk ringi ja kootakse teises ääres külje- ja põhjasilmus samuti kokku. Kanna põhja silmuseid ei kahandata. Esimene silmus rea alguses tõsta alati kudumata ara. Pärast kanna lõpetamist (JOON. 3) võetakse kanna silmuselisest äärest silmused vardale (JOON. 4) ja alustatakse ümberringi neljal vardal soki pöia kudumist. Iga 3--4 ringi järel kududa küljejoonel kaks silmust kokku. Nii kududa seni, kuni igale vardale jääb sama silmuste arv, mis oli enne kanna alustamist.Edasi kududa sirgelt kuni pöia otsani. Pöia ots kahandada kahel pool küljejoontel järgmiselt: varda lõpus kududa viimasest kolmest silmusest kaks silmust parempidi kokku
parempidine keerdsilmus, venitatud silmused (lõngajooks silmuse ees ja taga ), õhksilmus. . Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale. Ornament
Seda sama võtet kasutatakse ka mustrite tegemiseks. Mina kasutasin kahandamist oma mütsi kudumisel. 4.1 Kahandamine Kahandamine on üks lihtsamaid kudumise viise. Kaks silmust on vaja kokku kududa. Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga läbi kahest silmusest ja koo parempidine silmus. (vt joonis 4) On võimalik kahandada ka nii, et kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Tõsta esimene silmus pahempidise võttega kudumata paremale vardale, teine silmus koo parempidi. Seejärel tõsta vasaku vardaga kudumata silmus kootud silmusest üle. (vt joonis 5) (5:38) Saab kahandada ka parempidi ümbertõstmisega. Tõsta parempidikoe võttega üks ning siis teine silmus paremale vardale. Nüüd tõsta need pahempidise koevõttega tagasi ning koo parempidi keerus kokku. (vt joonis 6) Ja sammuti saab ka kahte silmust parempidise keerdsilmusega kahandada. Tuleb pista varras
silmustest läbi ning sulgesin otsa. 9 2.6 Kinda otsa kudumine Kinda kudusin kuni väikese sõrme otsani. Valmis veel 8 osa valge kirjaga mustrit. Alustasin külgedelt kinda otsa kahandamist. Kahandamisel kudusin silmused tugevamalt, et töösse ei jääks auke. Kahandust kudusin olenemata mustrist sinise lõngaga. Kahesilmuseline kahandus. 1. ja 3. varda alguses kudusin kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku. Tõstan esimese silmuse kudumata paremale vardale, kudusin teise silmuse ja tõstsin esimese silmuse teisest üle. 1. ja 2. varda ning 3. ja 4. vardal vahel silmuseid ei kahandata. 2. ja 4. varda lõpus kudusin kaks silmust parempidi kokku. Jätkasin kahandamist nii, et kinda pinnale tekiksid sirged silmusteread. Kui igale vardale jäi kaks silmust, katkestasin lõnga, läksin kõigist silmustest nõelaga läbi ja tõmbasin silmused kokku. https://www.youtube.com/watch?v=DVbuQbCx54M (Sidok, 2014) 2.7 Kinda viimistlemine
annaabi.ee 
