· Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), TagaKaukaasias ning PõhjaAasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 12aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3 4aastaselt · Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. · Emasahven koeb olenevalt suurusest 12 200 tuhat marjatera. · Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enamvähem ükskõik millisele objektile. · Väikestel isenditel on see lint 1240 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. · Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. · Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. · Looduskaitse alla ei kuulu. · Ahven on aktiivsel toiduotsingul just hommiku ja õhtutundidel. Paraja soodsa
jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt. Emased suguvõimestuvad 3- 4-aastaselt Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. Väikestel isenditel on see lint 1240 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enemasti sügavamale. Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest. Emasahven heidab välja marjalindi 5 3
4-5,5 a. veedab ta mudas, moone 13-20 cm pikkuselt. Pärast moonet laskub sügistalvel merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest. Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5] 5 Andmed kudemisbioloogia, kudemiskoha valiku ja substraadi kohta on väga vanad. Merisutid koevad kruusapõhjale kividest kokkukantavasse pesalohku. Teada on ka, et isased isendid on väiksemad. [2, 3] Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilm on ka angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime teineteisest tavaliselt veidi lahus, kuid kudemiseajal puutuvad kokku. Tagumine seljauim ulatub sabauimeni. Sabauim on keha tagumise otsaga üla- ja alaosaks jagatud. Lõpuseavasid 7 paari, erandjuhtudel 5 või 4 paari.
annaabi.ee 
