ebaratsionaalseks. Kahju teeb siin kohal alamõõdulise kala väljapüüdmine kaaspüügina. Meritindi saagi järsu languse põhjuseks kahel viimasel aastal on olnud ülepüük ja ebasobivad kudemistingimused. Rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest Alates Eesti taasiseseisvumisest on külmveekalade saagid madalseisus, luts, siig… Soojemat vett eelistavatel kaladel on seis parem ja nende saagid on kas keskmisel või 8 heal tasemel. Küll ei ole kohal seis nii hea, kui peipsi tindil on trend langevas seisus, siis juhtub see ka varsti kohal, kuni esimene on ta lemmiktoit. 2.2. Läänemere traalpüük
o. soolasema avavee suunas. Kudejärgsel toitehulgul toimub lestade liikumine üldiselt ida suunas. Alates augusti- septembrikuust võib konstateerida juba vastupidiseid, läänesuunalisi rändeliikumisi. Rannikukudulestade emased koevad esmakordselt 4 aasta vanuselt, isased 3 aasta vanuselt. Süvikukudulestad koevad veidi suuremates mõõtudes. Suguküpsemine algab nii isastel kui ka emastel augustikuus. Sugupooled ilmutavad käitumises erinevusi. Isased viibivad kestvamalt kudealadel ja hoiduvad sageli sügavamale. (Mikelsaar, 1950) Eesti vete lestavarude tuumiku seos Gotlandi süvikualaga ja selle pôhjaosaga on märgistamisega hästi tôestatud ja on ilmselt omane ka osale Soome vete lestadest. Süvikukudulestad sooritavad järk-järgult kokku üsna pikki rändeid. Rannikukudulestade liiklemine on eeldatavalt hajutatud iseloomuga. Kui Gotlandi süviku veed muutuvad (perioodiliselt) kudulestadele ebasoodsaks ja süvikukudulestade
Tuulehaug tuleb meie rannikumerre kudema Atlandi ookeanist. Teda püütakse peamiselt Eesti Läänerannikul suhteliselt lühikese perioodi vältel ning seega ei ole võimalik saagi kõikumise põhjuseid täpsemalt hinnata. Meie rannikumere haugisaak on viimastel aastatel tõusnud ja ületamas peale kuut aastat viimase üheksa aasta keskmist saaki. Rannikumere varude olukorra parandamiseks tuleks vähendada üldist püügikoormust, tagada kalade juurdepääs ja rahu kudealadel ning pidada kinni olemasolevatest püügipiirangutest. 2.3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv Alates 1990 aastatest on külmaveeliste kalade nagu rääbise, siia ja lutsu ning 2007. aastast ka tindi saagid madalseisus. Rääbisevaru on näidanud mõningast paranemist ja kahel viimasel aastal on lubatud 15 tonnist töönduspüüki. Seevastu tindipüük on lähiaastatel välistatud. Sooja- ja mõõdukaveeliste kalade nagu koha, ahven, latikas,
annaabi.ee 
