Saksamaal elab 7 289 100 välismaalast, neist 1 764 700 on Türgi, 540 800 Itaalia, 326 600 Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel eestlaste osakaal püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13% (Kuddo A. & Laas K. (2007). 3.4 Vanuseline koosseis Saksamaa on tüüpiline vananeva rahvastikuga riik: 14,1% rahvastikust on alla 15- aastased ning 19% 65-aastased ja vanemad (EE. 2007). Eestis oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel alaealisi (vanuses 014) 199 891 ehk 15,44%, tööealisi (vanuses 1564) 865 124 ehk 66,84% ning pensioniealisi (65 ja vanemad) 229 440 ehk 17,72%. 11 4 TEHNOLOOGILINE KESKKOND
Rahaturul kaubeldakse võlakirjadega ja kapitaliturul aktsiate ja võlakirjadega. Fondibörs on organiseeritult ja regulaarselt funktsioneeriv turg väärtpaberite ostuks ja müügiks. Seal tegutsevad üldiselt maaklerid, kes aitavad kaasa müügiakti sooritamisele huvitatud poolte vahel. Seal on ka vahendajad, kes tegutsevad omal vastutusel, ostes väärtpabereid ja neid hiljem edasi müües. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Andres Arrak, Raul Eamets, Arvo Kuddo, Valner Krinal, Garri Raagmaa, Jüri Sepp, Jaan Tamm, Viktor Trasberg, Maaja Vadi, Urmas Varblane, Avo Viiol, 1995, Majanduse algkursus. VABA MAA Tartu, OÜ Eric. 2. Tiit Reinart, 2004, Meie majandus. Tallinn, Kirjamees OÜ. 3. http://www.tarkinvestor.ee/articles.php?idee=48
Perepoliitikale suunatud vahendid on Euroopas aasta-aastalt suurenenud, ometi on erinevate riikide kulutused sellele vägagi erinevad Eesti kulutused laste- ja peretoetustele moodustasid 1998. aastal 1,5% rahvuslikust koguproduktist, mis on vähem kui Euroopa arenenud majandusega maades, kuid rohkem paljudest nn endistest sotsialistliku majandusega riikidest ning Lõuna-Euroopast. Alates 1990. aastate algusest on Eestis peretoetuste siirded reaalväärtuses pidevalt vähenenud (Ainsaar, 2000; Kuddo, 2001). 3 Perepoliitika põhimõtted Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest: 1. Kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu. Riik tagab kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimaluste võrdsuse sõltumata lapse soost, lapse ja
annaabi.ee 
