sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Nende mõõtmed jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaag
o teises organismis), on nende puhul tegu bioloogiliselt parasiitlike eluvormidega. Viiruste suurus sõltub liigist. Viiruste kuju alusel jaotatakse neid järgmistesse morfoloogilistesse rühmadesse: 1. Pulgakujulised viirused (tubaka mosaiik, tomati mosaiik, kartuli x-viirus). Pikkus keskmiselt 250 nm, diameeter 15 nm. 2. Kerakujulised ehk kokitaolised viirused (nt. gripiviirus). Nende suurus on harilikult alla 150 nm. 3. Kuboidaalsed viirused (nt. kanaarilindude rõuged). Keskmine pikkus 210-230 nm ja laius 260-310 nm. 4. Spermatosoidikujulised viirused (nt. bakteriofaagid (coli-faagi pea 50-950 nm ja saba 150-170x10 nm)). Suurus 80-120 nm. Paljunemine koosneb kolmest etapist: viiruste rakule kinnitumine, paljunemine rakus ja viiruste väljumine rakust. Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused kolme rühma: 1. vabanevad rakust sel teel, et rakk lõhkeb
poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Viiruste iseloomulikuks tunnuseks on kahesugune eksisteerimisviis:
poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Viiruste iseloomulikuks tunnuseks on kahesugune eksisteerimisviis:
annaabi.ee 
