Ta teenis raha endamaalitud piltide müümisega. Hitleri kuus sissetulek oli 58 krooni, sellest 25 oli orvupension. Võrdluseks teenis tollane õpetaja keskmiselt 66 krooni. Kuid Hitler loobus oma õe kasuks ka orvupensionist.[1] 1909. aastal, 20-aastaselt, kolis ta taas Viini tagasi. Seal tutvus ta rassiideoloog Jörg Lanz von Liebenfelsiga. Ta tegi tutvust ka Üldsaksa liikumise juhi Georg Ritter von Schönereri ja Viini linnapea dr. Karl Luegeri antisemiitlike kirjutistega. August Kubizeki sõnul tundis Hitler aga eelkõige huvi ooperite vastu, eriti Richard Wagneri omade. Pärast järjekordset mittevastuvõtmist kunstiakadeemiasse hakkas Hitleril raha nappima. 1909 kolis ta ajutiselt kodutute varjupaika ja 1910 ühiselamusse. Pärast seda, kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi juures allüürnikuna. ,,Mein Kampfis" kirjutab ta, et ta igatses ,,saksa linna"
" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "arialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed Jakob Altenberg ja Samuel Morgenstern. Hitleri tollase sõbra August Kubizeki sõnul huvitasid ooperid, eriti Richard Wagneri omad, teda rohkem kui poliitika. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik
" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed Jakob Altenberg ja Samuel Morgenstern. Hitleri tollase sõbra August Kubizeki sõnul huvitasid ooperid, eriti Richard Wagneri omad, teda rohkem kui poliitika. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik
annaabi.ee 
