aitas, õnnestus eeslastel peagi siiski ka selle seaduse raames sakslaste ülemvõimule tõhusalt vastu hakata. + linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale, juba pikki saj pühaks peetud allika lähedale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli aga Aleksander Nevski katedraali püstitamine Toompeale, otse kubernerilossi vastu. Igaüks pidi nägema ja mõistam, et Tln kuulub Vene riigile. A.Nevski katedraalist veel sammukese absurdsem oli sibulkuplitega kabeli püstitamine Trt ülikooli peahoone katuseservale. Tartu kuulutati põliseks vene linnaks ja nim ümber Jurjeviks, ülikool Jurjevi keiserlikuks ülikooliks, mis viidi üle vene keelele. Baltisaksa ja külalisprofessuur sunniti
Malm, kes oli tuntud eesti kirjamehena. See oli avalöök kirikumeeste poolt eesti rahvuslikule liikumisele, mille koostisosaks olid ka laulupeod, mida nad ometi toetasid või olid sunnitud toetama. Seejärel esines Kasti segakoor Märjamaalt. Pidujutluse pidas M. Jürmann, peale mida esines Jüri segakoor. Altariteenistuse pidas Hageri pastor A. Hörschelmann. Umbes kell 12 hakkas rongkäik uuesti liikuma. Siirduti edasi Toompeale kubernerilossi ette, kus president andis asekuberner von Manjosele üle eesti rahva truudusetunnistuse ja palus selle keisrile edasi anda. Rahva meeleolu avaldus riigihümnis. Muusika saatel liikus rongkäik Pikast jalast alla kesklinna. Raekoja juures peatuti, hüüti ,,hurraa" linnavalitsusele ja siirduti ,,Lootuse" juurde. Kell 4 koguneti uuesti rongkäiku ja siirduti Kadriorgu peoplatsile, kus algas üldkooride kontsert. Arvati, et kuulajaid oli kogunenud 10 000 või rohkemgi. Heade võimete poolest
lippudega. Siis tulid auliikmed, kõnepidajad, pidutoimkond ja kaks orkestrit. Linna majad olid pidulikult dekoreeritud ja lippudega ehitud, paljudes kohtades olid suured auväravad üles seatud ja vastavate pealkirjadega varustatud. Jumalateenistus algas kell 10 ja seal pidas avakõne Rapla pastor C.Malm, kes oli tuntud eesti kirjamehena. Umbes kell 12 hakkas rongkäik uuesti liikuma. Edasi siirduti Toompeale kubernerilossi ette. Kell 4 koguneti uuesti rongkäiku ja siirduti Kadriorgu piduplatsile, kus algas üldkooride kontsert. Erinevalt eelmistest laulupidudest andsid üldkoorid ainult ühe kontserdi, mis koosnes 16 palast ja milles vaheldusid vaimulikud ning ilmalikud laulud. Vaheaegadel peeti kõnesid. Rahvas ei raatsinud piduplatsilt lahkuda. Lõpp tehti siiski kella 8 paiku. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid
annaabi.ee 
