6. märts Vene Ajutise Valitsuse esindajana määratakse Tallinna esimese eestlasena kuberneriks Jaan Poska 26. märts Eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kus nõutakse Eestile autonoomiat 30. märts Põhiline osa Eestimaast ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks; eestlaste etnilne piir langeb nüüd enam-vähem kokku administratiivpiiriga 24.-25. oktoober Petrogradis haarasid võimu enamlased eesotsas V.I. Lenin-Uljanoviga 27. oktoober enamlased võtavad kubermangukomissarilt võimu 15. november Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis -------------------------------------------------------------------------------- 1918 ja omariikluse sünd (edaspidi on antud daatumid ka maailma kohta) 11. november Compiegne'i vaherahu lõpetas I ms. Novembrirevolutsioon Saksamaal Saksamaa kompartei loomine 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 1. märts Saksa okupatsiooni algus Eestis 3. märts Brest-Litovski separaatrahu bol
novembril) 1917 Tallinnas Eesti Nõukogude II Kongressil valitud bolševike (VSDT(b)P) ja pahempoolsete esseeride (SR) initsiatiivgrupp relvastatud võimuhaaramise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Eestimaa kubermangus. 26. oktoobril (ukj 8. novembril) 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus 27. oktoobril 1917 (ukj 9. novembril) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp asjaajamise üle Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt. Eestimaa nõukogude täitevkomitee; oli 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevvõimu organ. Täitevkomitee moodustati algul Tallinnas, Tallinna tööliste ja Põhja-Eestis paiknenud Venemaa sõjaväeosade nõukogude esindajatest. Pärast ka teiste Eestimaa bolševistlike,
neilt otsustamist, kas annavad ustavusvande uuele valitsusele - kõik andsid vande. Sellega oligi riigipöörde Tallinnas toimunud. SRK oli loodud ka Tartus ja Narvas. Kogu ülejäänud Eestis ei toimunud midagi, rahvast sai sellest, et enamlased on kogu Venemaal võimu haaranud alles ajalehtedest. Eestis oli olukord segane. 27. okt läksid ESRK volinikud Kingissepp ja Meister Toompea lossi, kus võtsid üle kubermangukomissarilt Jaan Poskalt - taandus igasugusest ametlikust asjaajamisest, võim kuulus jätkuvalt ESRKle. ESRKga paralleelselt tegutsesid Eesti Nõukogu, Eesti Maavalitsus, linnade ja maakondade esindused, kes sugugi ei kiirustanud enamlaste võimu tunnustamist. Ei kiirustatud kõikide endiste ametiasutuste laialisaatmisega - 15. nov 1917 ajasid enamlased vägivalla abil laiali Eesti Maanõukogu. 20. nov aeti samamoodi laiali ka Eesti Maavalitsus - esialgu ei olnud
annaabi.ee 
