Vapside organisatsioonid suleti nüüd teistkordselt, A. Larka vangistati. Juunil 1935 toimunud Sõjaringkonnakohtu istungil mõisteti talle tõsisemate süütõendite puudumisel 1 aasta vangistust tingimisi. See oli mõnus ja õiglane karistus, eriti arvestades seda, et kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks oli A. Larka juba 1 aasta ja 3 kuud kinni istunud. Vabadusse jäi A. Larka vaid pooleks aastaks. Ööl vastu 8. detsembrit 1935 vangistati ta uuesti, seekord koos kolonelide Eduard Kubbo, Viktor Puskari ja Aleksander Seimani, doktor Hjalmar Mäe ja teistega. Kõiki neid süüdistati hirmsa verevalamisega planeeritud riigipöörde ettevalmistamises, mis pidi toimuma järgmisel päeval ,,Estonia'' teatri- ning kontserdihoones, kui sinna pidi kokkutulema kogu tolleaegne Eestis võimul olev eliit. Kohus A. Larka üle oli nüüd 1936. aasta maikuus ja ta mõisteti 15 aastaks sunnitööle. Tollal 57- aastasele Larkale tähendanuks see sisuliselt eluaegset vanglakaristust
osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk. Esimesel kongressil leiti, et vabadussõjalaste keskliidu ül-d koondada VS veterane, hoolitseda nende maj olukorra eest ning teistalt kanda endasi VS vaimu noore põlvkonna hulka. Põgusalt kõlasid selles ka hääled, milles mõisteti hukka väidetavalt eestis valitsevat erakondlikku korruptsiooni, kuid polnud midagi nimetamisväärset. Idee pärines rahvuslik-vabameelselt parteilt. 1931 valiti Pitka
Tegelikult võiks Saksa okupatsiooni võrdkujuks pidada pigem Seckendorffi. 26.09.12 Rahvaväe organiseerimine oli alanud suuremates keskustes - I jalaväepolk Rakveres. Vahepealne Kesk-Eesti ala jäi ilma regulaararmee keskustest. 24. dets langes punaste kätte Jõgeva, mis tähendas seda, et Tapa-Tartu raudteeliin läks punaste kontrolli alla. Lõuna rindel olid mõlemad pooled esialgu üsna passiivsed. Kubbo - juhtis jalaväepolku?, kogu III jalaväepolgu koosseis pidu taganema Võrust, sest sakslased ei andnud neile lihtsalt relvi. VI polgus läks relvastamine natuke paremini. Sakslaste ja eestlaste suhted halvenesid detsembris vahetult enne sakslaste lahkumist, sest nad röövisid ja viisid kaasa Eestist moona ära. 23. dets Kilingi-Nõmme lähistel leidis aset Punapargi lahing - ühelt poolt lahkuvad saksa väed ja teiselt poolt eestlased. Eestlased ei
annaabi.ee 
