phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad. Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga
Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suuremad kolooniad Itaalias , Sitsiilias ja hiljem ka Musta-Mere res Kreeklased vtsid kaasa oma kultuuri austades koos teistega hiselt jumalaid 3) Aristrokraat-parimate vimu pooldaja, suursugune inimene, hiskonna struktuuri rikkamad, mjukamad elanikud, usklikud lihtrahvas- talupojad, ksitlised. ori- inimesed, kes olid pidanud end vlgade katteks n. maha mma. 4) naine ja perekord Kreekas ja Roomas. Sarnasused ja erinevused. Kreekas oli kogu vim meeste kes ning naised olid selleks et kodus korda hoida ning laste eest hoolitseda. Avalikus elus osalesid vhe. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase ia ja peigmehe vahel. Abielu vis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Mehe ja naise suhted abielus visid jda kllalt pinnapealseks
Tänapäeva ajaga võrreldes oli keskajal seis väga halb: toimusid sõjad ning linna kaitsmiseks oli vaja müüri, mis piiras linnakodanikku ning ka ruumist jäi väheseks; polnud sellist asja nagu elektrit ega veesüsteemi ja palju muud, milleta praegu on üsna raske elada. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/uhisgum/keskaegne-linn http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/2klass/2joostes/elutuba/2-2-17pa.htm http://www.slideshare.net/sinikazzz/keskaja-ksitlised-eestis-404736 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/Keskaegne_linn/ http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/moisted.htm http://element.e- uni.ee/_download/euni_repository/file/2389/EsticaI.zip/EsticaI/2_moodul/loeng2-2.pdf http://www.slideshare.net/Aire68/keskaegsed-linnad-1376658 http://www.miksike.ee/docs/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne_linn.htm http://hansagymn.parnu.ee/EljuKase/11klass/linnad.pdf http://et.wikipedia
annaabi.ee 
