siin olemine. Aktuaalne on relatiivne asjaolu. Mitte ükski maailm pole täielikult aktuaalne. Iga maailm on aktuaalselt relatiivne iseendaga ja selle elanikele. Mitteaktuaalne on relatiivne teistele maailmadele ja selle elanikele. Modaal-realisti vaatenurgast – ainult võimalikust maailmast ei erine aktuaalsest maailmast ontoloogiliselt. 4. Kuidas tõestab Russell suhete kui universaalide olemasolu? Universaalid on määratletud kui midagi, mida võivad jagada paljud üksikasjad(partikulaarid). Nad on olemas, aga mitte maailmas, mis oleks vaimne või füüsiline. Mis iganes on antud tunnetega on üksikasi. Näiteks pärisnimed on üksikasjad; muud nimisõnad ülejäänud keelekasutusest on universaalid. Läbi universaalide on inimesel esmane teadmine, matemaatiline, loogiline jne. Kõik esmane teadmine tegeleb erandlikult universaalide suhetega, ja sõltub faktidel, mis on avastataud mõtiskluses, nii et vahel näeb neid suhteid enesestmõistetavalt
Mortimer , MRCS , tema sbradCCH " See vimaldab kahe alustada tehes mned mahaarvamisi tema iseloomu ja elukutse kasutades Holmes meetodeid ( philiselt valides vlja ksikasjadobjekti ja teha tenoliselt asjaoluna seda). Watson kirjeldabsmpaatne vana maa-arst , kes saidstick kohalikust hunt ,teooria , et Holmes on mitmeid vastuviteid . Ta vidab selle asemel , et tegemist on noore praktik esitatakse koosstick , kui ta lahkus Londoni Charing Cross haigla ( CCH ) liikuda riigis. Watson kontrolli mned ksikasjad ja vlimuslokkis spanjel kelle hambajljed jljendsuhkruroo jrgnevad peagi tema omanik , James Mortimer , lejnud mahaarvamised on vimalik uurida. Nagu selgub , Holmes on vaid veidi vlja, nagu Mortimer antiroo kui ta oli abielus ( misdetektiiv poleks arvanud ) , mis omakorda oli toonudlahkumistlinna. Dr Mortimer on pikk , kuigi tema raam on krus le . Ta kannab prille ja sobiv riietus, kui veidi rbal . Kuigimees teadusliku suunitlusega (MRCS
raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid, kerkisid nagu udust esile kambri sisemuse ksikasjad, kummalised loomad, kujud ja kuld kikjal srav ja sdelev kuld. Teistele, kes mu krval seisid, vis see tunduda igavikuna olin imetlusest keeletu (H. Carter, lk 176) Lord Carnarvon oli esimene, kes seda pinget enam taluda ei suutnud. Kas te nete midagi, Carter? sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial
annaabi.ee 
