20. sajandil hakati rohkem uurima infoteadust teadusharuna. Uuriti informatsiooni mõistet ja olemust.Seoses teaduse arenguga oli infohulk veelgi kasvanud ja järjest kasvas ka kommunikatsiooni vajadus. Jätkuvalt anti välja uusi teadusajakirju ja tekkisid ka raamatukogude kõrvale esimesed muud asutused, mis hakkasid osutama infoteenuseid. Leiutati uut tehnikat informatsiooni lihtsamaks käsitsemiseks (1924 - saadeti esimene faks, 1938 - valmis esimene kserokoopia, 1941 sai USAs alguse kommertstelevisioon). Seda perioodi nimetati imperialismiks,selle arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, mis panid aluse seeriatootmisele. Raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon – need on vaid mõned uued leiutised, mis ühiskonnas tõid käibele sõna „progress“. 20. sajandi algus käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega
umbes 7000 dollarit. · Laserprinter nimega EARS arendati Gary Starkweather poolt Xerox Palo Alto uurimiskeskuses (Palo Alto Research Center (PARC)). Aastal 1969. leiutatakse laserprinter, esimene töötav seade aga valmib 1971. Gary Starkweather kohandas Xeroxi koopiamasin tehnoloogiat, täiendades seda laserkiirega, et luua laserprinter. · Vastavalt Xeroxi, Xerox 9700 Elektrooniline printimissüsteem (Electronic Printing System). Esimene kserokoopia laserprinter toode vabastati 1997. 9700 otsene järeltulija Palo Arto uurimiskeskuse "EARS" printer, mis viis meid laser skanneerimise optikani, oli esimene toode turul, mis on lubatud PARC uurimiskeskuse poolt. · IBM andmetel, esimene IBM 3800 installiti Põhja Ameerika andmete keskuses Milwaukee, aastal 1976. IBM 3800 printimissüsteem oli tööstuse esimene kiir- printer. Laserprinter, mis printis 100 lehte minutis. See oli esimene printer mis
uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil
uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil