Tööleht nr 3 Väide: Andres tegi õigesti, et kutsus Mari pärast Krööda surma perenaiseks. Ma arvan, et Andres ei oleks endale leidnud paremat naist kui seda oli Mari.
et sead läheksid tema põllule, Krööt aga kutsus nad ilma ühegi probleemita tagsi. Samalaja tekkisid neile ka töölised Juss ja Mari, kellel tekkis suhe. Siis, aga jäi Krööt enda kolmandat last ootama ja mainis, et see olevat raskem. Kuid natuke aega hiljem Krööt suri enda esimest poega sünnitades öeldes: ,,poeg võttis hinge’’. Peale Krööda surma tekkisid, aga Jussil ja Maril probleemid, kuna Mari käis Andrese juures lapsi hoidmas, ning Jussile see ei meeldinud ja kahtlustas, et Mari jäheb sinna perenaiseks. Millepärast Juss hiljem endalt elu võttis. Peale Jussi surma, aga Mari läksgi Andresele mehele kuid isiklikult tundus, et nende vahel suurt armastus polnud. Kuid ootamatult surid,
Krõõt oli kohalikest tüdrukutest väga erinev: sihvakam ja nägusam, heleda häälega ja naiselik. Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see ostuski Vargamäel ta peamiseks ülesandeks. Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine (“Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame“ - Andres). Ta armastas rahu ja ei sallinud tülisid. Raske töö tegemine võttis Krööda rõõmu ära, ta ei laulnud enam nagu ta isa kodus laulis, ta nuttis tihti mehe sõimu pärast. Ta suri oma viimast, ehk neljandat last sünnitades, olles õnnelik, et mehe soovi täitis, ehk poja sünnitas. Ta soovis, et Andres võtab endale hea ja hooliva naise, kes laste vastu hea oleks. Ka tema soov täitus. Peale Krõõda surma, hakkas Andres mõistma kui hea naise ta oli kaotanud. Pearu jaoks oli Krõõt midagi imelist ja püha, ta nuttis pidamatult
Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt
Sellega kaasnesid ka lahkarvamused. Andrese ja Pearu vahel oli ka edaspidi riidu ja kohtuskäimist, kas siis veepaisutamisest või soosillaga. Palgati endale uusi sulaseid ja tüdrukuid, ehitati ka uusi kambreid. Maril sündis ka ühine laps Andresega ja neid sündis ka edaspidi. Peagi tabas kogu kanti mingi lastehaigus, mis sai alguse Kassiaru Jaska perest, lapsi hakkas edaspidi igal pool haigestuma ja surema, nii ka Eesperes. Mari ja Jussi ühised lapsed surid mõlemad, ning ka Andrese ja Krööda ühine laps suri. Edaspidi oli ka vaidlusi ka andresel ja Maril, kuna Mari ei olnud aus Andresega ja pole saladusi välja rääkinud. Aastate möödumisel tuli ka tööd pidevalt Eesperre juurde, vähemalt nii arvati. Andres tegi ka uusi kraave, et maa saaks kuivaks ja loomad ei peaks vees ulpima. Andres tegi peagi tööd juba harjumusest, mitte enda unistusi vaadates. Enam ei tehtud ka päeval, ega ööl vahet, tööd tehti pidevalt
annaabi.ee 
