1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu niiskusest 5. Saekettaste arvukusest 6. Saekettaste teravusest Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid.
On sisend- ja väljundikiiruste suhe, mida nimetatakse ülekandesuhteliseks ehk ülekandearvuks u=1/2 1 sisendikiirus 2 - väljundikiirus u asemel võib olla ka I Ülekandemehhanism On lülide tehissüsteem, mille ülesandeks on ettenähtud liikumisega sisendilüli liikumise teisendamine süsteemi väljundilüli soovitud liikumiseks. Mehhanismid konstruktsiooni järgi · Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid
Neid nimetatakse ka vedavaiks lülideks. Väljundlüli nim ka veetavaks lüliks. Konstruktsioonitunnuste alusel liigitatakse mehhanismid järgmiselt: 1. varbmehhanismid (väntmehhanism, väntnookurmehhanism, kulissmehhanism jne), 2. hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, diferentsiaal- ja planetaarmehhanismid, põrkmehhanismid, malta mehhanismid jt), 3. hõõrdmehhanismid, 4. kiilmehhanismid, 5. kruvimehhanismid, 6. nukkmehhanismid, 7. painduvate lülidega mehhanismid (rihm-, kett- ja trossülekanded). Teooria seisukohalt liigitatakse mehhanismid struktuuritunnuste järgi (vt 1. ptk). Peale tahkete lülide kasutatakse mehhanismides ka vedelikke (hüdraulilised m-d), gaase (pneumaatilised m-d). Masin on: a) inimese kehalist ja vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade, b) mehaanilist liikumist rakendav seadeldis materjalide, energia või informatsiooni muundamiseks c) jne...(F
- translatoorne liikumine pöörlevaks liikumiseks, - translatoorne liikumine translatoorseks liikumiseks. Mehhanismide põhitüübid: - varbmehhanismid, - nukkmehhanismid, - hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded), 98 - hõõrdmehhanismid, - kiilmehhanismid, - kruvimehhanismid, - painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded). Mehhanismid koosnevad omavahel liikuvalt ühendatud lülidest. Lülideks on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel seotud kinemaatilisteks paarideks, mis võimaldavad lülide omavahelist suhtelist liikumist. Kinemaatilisi paare klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on
annaabi.ee 
