(mm)A34,92H15,86B32,46I6,48C31,00K15,00D28,82L25,60E31,34M33,52F26,84 N50,24G25,00Laboratoorne töö nr 11 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga. Töö käik: 1.Mõõdan detaili siseläbimõõdu nihikuga 2.Saadud mõõtme järgi valin sobiva pikendusvarda kruviku jaoks. 3.Mõõdan detaili kahest kohastristi üksteise suhtes. Igast kohast kolm korda. Mõõtmisel liigutan kruvikut, et kruviks oleks mõõtepindadega õigesti kontaktis. 4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023-
silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste
ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi
· tühjenema peab kogu lao põhi; · tühjendamisseade ja lao konstruktsioon peab välistama võlvi tekkimise; · konstruktsioon peab olema tulekindel; · välistatud peab olema tolmamine; · materjalide valikul tuleb arvestada kulumisega. Lao tühjendamisseadmetest on enam levinud järgmised: · rooplatid; · kettkraap; · liikuv kruvi: jaguneb omakorda telje pöörleva liikumisega ja kulgeva liikumisega kruviks; · kruvipõhi; · hüdrorootor. Järgnevalt vaatleme lähemalt enamlevinud põhilao tühjendusseadmeid. Hüdraulilised rooplatid (vt Joonis 7 .68). Lao põhjas on kolmnurkse profiiliga rooplatid, mis on kinnitatud piki ladu paiknevatele taladele. Talasid koos rooplattidega liigutavad edasi- tagasi hüdrosilindrid (vt joonis 5.6). Roobi kuju ja naaberroopide vastassuunaline liikumine tagab kütuse suunatud liikumise. Madala kihi korral liigub osa kütust edasi-tagasi. Sellise
annaabi.ee 
