5. loeng Tahukad, tahukate liigitelu(iseseisvalt), tahukate lõikumised, kõverjooned ja kõverpinnad, joonte projektsioonilised omadused (iseseisvalt), ellips, kruvijooned Ülesande andmete analüüs: 1.tahkude arv ja asen ekranide suhtes 2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3
Parabool Lõiketasand N° 3 Lõiketasand N° 1 Lõiketasand N° 4 Lõiketasand N° 4 Lõiketasand N° 2 Hüperbool m'' Joon. 41 7.2. Kruvijooned 7.2.1. Silindriline kruvijoon Silindriline e harilik kruvijoon on ruumikõver, mis tekib punkti ühtlasel liikumisel mööda pöördsilindri moodustajat, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon.42). Kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Kruvijoone samm P on punkti poolt ühe täispöörde jooksul telje sihis läbitud vahemaa. Kruvijoon on paremakäeline, kui piki telge vaatades punkt
suhtes kaldu asetatudsuurematelgringjoone ringjooni sujuvalt Uhendavaid ellipsi osi lekaali Uheasendigahaarata. Joon.5.2 23 5.3 Kruvijooned Koonilise kruvijoone ristprojektsioontelje osutubArchimedese risttasandile spiraaliks. Tehnikasesinevatestruumik6veratest omavad erilist kohta kruvijooned.Tdhtsamadneist on ja kooniline silindriline kruvijoon. 5.4 Pindadestja nendekujutamisest 1. Silindriline on joon,mille
standardsed. See on tingitud asjaolust, et kaldhambaid lõigatakse peamiselt samade, hammaslati profiili omavate lõikeriistadega kui sirghambaidki, kuid tööliikumine ei kulge enam rööbiti ratta teljega, vaid kruvijalt. Seetõttu kanduvad lõikeriista sammu ja lähtekontuuri parameetrite (, ha*, he*, c*) standardväärtused üle kaldhamba normaallõikesse (tähistes indeks n). Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
