Neid kasutatakse mitmesuguste tööriistade, masinaelementide, hammasrataste, otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2. Tooriku perjoodiline pööramine teatud nurga võrra tema telje ümber ( jagamisel võrdseteks ja mittevõrdseteks osadeks) 3. Tooriku pidev pööramine kruvisoonte lõikamisel või kruvihammastega hammasrataste freesimisel. 3. Jagamispead võivad olla: a. Limbiga (jaotuskettaga): b. vahetu jagamisega; c. lihtjagamisega; d. pooluniversaalsed; e. universaalsed; 4. Limbita ( jaotuskettata) - planetaarmehhanismiga ja vahetatavate hammasratastega. 5. Optilised - täpseks jagamiseks ja kontrolloperatsiooniks. 6. Jagamispeade abil tehakse järgmisi freesimistöid: -
Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas.
Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega freesiga freesimisel võib luua niisuguseid tingimusi, et lõikeprotsessi mis tahes momendil on laastu summaarne ristlõikepind konstantne. Silinderfreesiga freesimisel võib kasutada kahte kinemaatilist skeemi. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastassuunalised. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised .
annaabi.ee 
