eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaja_muusika_gerdaviks.htm (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika (18.11.2013) http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/pillid_heliloojad.html (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu (18.11.2013) Töö autor Joonas Assor
Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti
tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule.
Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel
keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. 12.-13. saj olid väga levinud ka rüütel-laulikud. • Keskaegsed pillid Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. • Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu Hakkas levima humanism (lähtuti inimesest). Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige. Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnastuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati seda perioodi nimetama renessanssajastuks, mis tähendab tõlkes taassündi. Vaimulik muusika võtab konservatiivse rolli, ilmalik muusika jätkab arenemist. 15.-16. saj
PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud.
Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja-Aafrikast, Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra ja simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid (millest hiljem arenes pommer), trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. Renessanss Renessanssmuusika on 14.-17. sajandil loodud muusika. Renessansi mõiste on põhiliselt seotud Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud aga pigem Madalmaadega, sellepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste
annaabi.ee 
