Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %. Suurima tööhõivega majandus haru on põllumajandus ja tööstus. Teisele kohale jääks haridus, avalik haldus ning tervishoid. Ning kolmandale jääb teenindus. Tööstusharudest on Eestis kõike igal pool. Enamasti muidugi on ehitus ja ehitusmaterjalitööstused. Puhkemajanduseset nii palju, et enamik välisturiste saabub Eestisse naaberriikidest: üle 50 % Soomest, vähem Lätist, Venemaalt ja Rootsist. Kruiisireisijad veedavad Eestis keskmiselt 5 tundi ja kulutavad enamiku ajast sisseostudele. 1996. aastal sai Eesti 25 miljonit sellest tulu. Üle 70 % turiste saabub meritsi, ligikaudu, 20 % maanteetranspordiga, vähem lennuki 5 % ja rongiga 3 %. Kõige enam külastavad turistid Tallinna ja selle lähiümbrust, samuti Pärnut, Tartut, Lääne-Eesti saari, populaarsust kogub Lõuna-Eesti. Viimastel aastatel on hoogustunud siseturism, mille käigus õpitakse tundma Eesti kauneid paiku
kollektsioniga, Andrei Rubljovi muuseum, milles hoitakse ühte rikkalikumat Venemaa XI sajandi ikoonikunsti kollektsiooni; Tretjakovi galerii riigi parima --XI kuni XX sajandite vene kunsti koguga, arvukad kaasaegse kunsti galeriid, Polütehniline museum. HEA TEADA Reisitingimused Eesti kodanik peab Venemaale reisimiseks taotlema viisat.. Viisat saab taotleda Vene saatkonnast Tallinnas, konsulaatides Tartus ja Narvas. Erandina saavad viisavabalt Venemaale siseneda kindlatest sadamatest kruiisireisijad, kes ei viibi Venemaal kauem kui 72h. Kõik Venemaale reisivad välismaalased täitma inglise või vene keeles migratsioonikaardi. Kaardid on saadaval piiripunktides. Täidetud kaarti endaga kogu aeg kaasas kanda. Kaarti vajate maale sisenemisel ning oma Venemaal viibimisest teavitamisel (end. ajutise viibimise registreerimine). Lahkumisel võetakse kaart piirivalveametniku poolt ära. REIS VENEMAALE Eesti ettevõtetest pakub Venemaale reise Tiit reisid. Ühe paketi nimi on Peterburi
Kruiisipakkumistesse kuuluvad nii lühemad, lähtekoha ümbruses tehtavad kui ka pikemad reisid kaugematesse piirkondadesse, kuni ümbermaailmareisini välja. Kruiisireis on üks kallimad turismitooteid, eriti luksuskruiisid, samas sisalduvad paljudel juhtudel hinnas ka tasuta alkohoolsed joogid, jootraha ja ekskursioonid sihtsadamates. Ekskursioonide valikus pakutakse järjest rohkem eksootikat, nt kas või Vene hävitaja MIG lende. Kruiisireisijad on inimesed, kel on piisavalt suur sissetulek ja vaba aega. Suure osa moodustavad seeniorid, keskmiselt üle 60- aastased inimesed. Palju on korduvreisijaid, tegu on kõrgeima rahulolutasemega turismitootega. Turistid on traditsioonilistest kruiiside (vahe)sadamatest küllastunud ning otsitakse uusi peatumispaiku, soovitakse kogeda midagi uut ja enneolematut. Eriti hinnatakse eksootilisi elamusreise 8 polaaraladele
Kaubandus (=poodlemine) vastavad piirkonnadtänavad, oluliste atrktsioonide juures Vastuvõtud, sööminejoomine kõigile on oluline kvaliteet, osale ka terviklik elamu Linn kui `paljuruumiline koht' on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele: Ärireisijad kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi? Konverentside näituste külastajad Lühipuhkuste veetjad short city break Päevareisijad nt kruiisireisijad, läbisõitjad Sõpradetuttavate külastajad Pikkaajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne
annaabi.ee 
