Pealt selle riputas ta oma ratta 32aastaselt varna. Tugev põhi oli Eesti rattaspordi tulevikuks alla pandud, kuid ta jätkas selle organiseerimist. Tema käe all valmitati ka mitmeid rattatarvikuid firma "Rubses" nime all. 1946. aastal peeti vanal Saluoja trekil esimene Eesti rattasõitjate treeninglaager. Sinnapaika aga asi jäigi, sest enamik aega kulus raja korrastamisele. Otsustati mõõtu võtta lätlastega. Maanteel domineeris Endel Ruubel ülekaalukalt, aga esmakordselt peetud krossis oli olukord risti vastupidi. Mõlemad pooled kahtlustasid midagi kahtlast ning targem oli lihtsalt laiali minna. 1947 ja 1949 organiseeriti Tallinna ja Tartu vahelist võistlust kogupikkusega 217km, kuid see tudus siis juba liiga pikana ning rohkem seda tallinlastele edukat võistlust enam ei peetud. 1950 korraldati esimene Eesti velotuur. "Kalevi" sõitsid tuntuks Matvejev ja Tamme tuues üleliidulistelt võistlustelt esimesed kuldmedalid. 1954
Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud harjutuste ja spetsiaalse liikumisviisi täpsust. Koolisõit toimub maneezis või väljas tasasel väljakul. Koolisõidu eesmärk on hobuse loomuliku liikumise ja kuulekuse arendamine, mida läheb tarvis ka teistel ratsaspordialadel takistussõidus, krossis jm. Seetõttu peetakse koolisõiduvõistlusi väga erinevates klassides alates algajatest ratsanikest, kes oskavad hobust juhtida sammus, traavis ja galopis, kuni proffideni, kes suudavad panna oma hobuse ,,tantsima" sooritama koolisõidu keerulisemaid harjutusi (näiteks traavi kohapeal). Koolisõit on üks vanemaid ratsaspordialasid ning kuulub ka olümpiamängude kavasse. Enda kogemusest võin öelda, et ei ole midagi paremat, kui ratsutamine
läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt selgitati krossis ka Eesti noortemeister. 1952. aastal korraldati meistrivõistlused Tallinnas,kus starti tuli 219 võistlejat,kellese 19 naist ja 9 noort.Kolm päeva kulus võistlustele sellepärast,et suuremal osal võistlejaist tuli oma võimeid näidata kaks korda.Esimene sõit oli selleks,et välja selgitada võistkondlik paremus.Alles seejärel toimus põhivõistlus ,kus selgusid medalivõitjad ja individuaalne paremusjärjestus. 1953
annaabi.ee 
