tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. 20. novembril 1918. a lubas Suurbritannia välisminister lord Robert Cecil Eesti välisdelegatsioonile Londonis oma laevastiku toetust. 12. detsembril jõudiski inglise laevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Tallinna reidile. Inglise laevastik tegutses admiral Walter Cowani juhtimisel Soome lahes ka 1919. a, sooritades muuhulgas rünnaku Kroonlinnale, ning andis Eestile punalaevastikult hõivatud hävitajad "Spartak" ja "Avtroil". 1918. a novembris otsustas ka Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud Eestit majanduslikult toetada, detsembris algas ka vabatahtlike värbamine. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement "Põhja Pojad" polkovnik Hans Kalmi juhtimisel. Ekströmi pataljon (5 kompaniid) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918. a, "Põhja Pojad" (2 pataljoni, suurtükidivisjon jm väeosad) 26. jaanuaril 1919. a.
võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27
Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saadeti komissarid Tallinna garnisoni (sõjaväeosa), raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest, anti tallinlastele teada, et pööre on korda läinud. 27
Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja heldelt Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsiooni-komiteed ning organiseeriti Punakaardi relvastatud salku. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda muidugi pealinnas, kuid Petrogradi kõrval pöörati suurt tähelepanu ka Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23. oktoobri õhtul saatis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee oma komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartlased asusid patrullima linna tänavail. Esialgu sellega piirduti ning alles 26. oktoobril, mil saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis, anti
annaabi.ee 
