1) valmistatakse valge kuiv vein 2) Assamblage ehk erinevate veinide segamine. Seda tehakse selleks, et tagada ühtlast kvaliteeti läbi aastate. Kokku segatakse erinevate viimarjasortide, viinamarjaaedade ja aastakäikude veine.Saadud segu nimetatakse cuvee`ks. 3) Liqueur de tirage on protsess, mil pudelitesse villitud veinile lisatakse pärmi ja suhkru segu. Pärmi koostis on igalpool hästi hoitud saladus. Vein villitakse samadesse pudelitesse, milles samapanjat müüakse, ning suletakse kroonkorgiga. 4) Prise de mousse on veini teistkordne kääritamine pudelis ja sellel järgnev laagerdumine pärmsettel. Tekkiv süsihappegaas jääb veinisse ja pärm ladestub pudeli küljele. Selle protsessi minimaalne kestvus on 15 kuud 5)Remuage- pärmisademe kogumine pudeli kaela korgi alla.Varem tehti seda (raputamine, pööramine ja püstisemaks tõstmine) käsitsi.Tänapäeval teevad sama töö masinad. Sampanaja ajaloost rääkides on oluline, et selle protsessi leiutajaks on Veuve Cliquot.
1. Varretustamine. 2. Nii valgete kui ka tumedate marjade otsepressimine (rosé sampanja või rosé cremant´i valmistamiseks matsereeritakse osa Pinot Noir´i saaki ja valmistatakse punane vein, mis enne fermentatsiooni valge veiniga segatakse). 3. Virde setitamine. 4. Esimene fermentatsioon, mille käigus saadakse kuiv valge vein. 5. Teine fermentatsioon vein valatakse sampanjapudelitesse, lisatakse suhkruroosiirupit ja pärmi, et kääritus toimuks ja suletakse kroonkorgiga (õllepudelikork). Veini tekib süsihappegaas ja natuke lisaalkoholi. Kui fermentatsioon on lõppenud, siis pärmirakud surevad ja moodustavad pudeliseinale sette. Teine fermentatsioon koos pärmisettel arendamisega peab toimuma sampanja ja cremant´i puhul min 15 kuu jooksul, osade cava´de jt. veinide puhul võib see kesta minimaalselt alates 6st kuust. 6. Sette eemaldamine koos dosage´ga (uuesti suhkruroosiirupi lisamine, et tagada veini kuivuse magususe aste). 7
Baasvein ja cuvée. Kvaliteetsed viinamarjad pressitakse võimalikult kiiresti peale korjamist, et mahla kokkupuude õhuga oleks üürike. Pressitakse õrnalt terveid kobaraid nii saadakse kätte vaid parim osa viinamarjast. Enamasti kasutatakse paari-kolme viinamarjasorti, millest igaüks kääritatakse veiniks. Saadud baasveinidest segatakse vastavalt maja stiilile kokku cuvée. Süsihappegaas. Cuvée villitakse pudelisse ning lisatakse suhkur ja pärm. Pudel suletakse kroonkorgiga. Suhkru ja pärmi käärimise tulemusena tekib vahuveini süsihappegaas. Teise kääritamise ajaks paigutatakse pudelid horisontaalselt. Surnud pärmirakud settivad pudeli seintele. Rõhk sampanjapudelis on 56 atmosfääri, mistõttu pudelid peavad olema tugevast klaasist. Laagerdumine. Enamikus tootjamaades nõutakse, et vahuvein peab settel laagerduma vähemalt üheksa kuud. Aastakäigu sampanjad laagerduvad aga aastaid. Just pikk
annaabi.ee 
