saj. Kas Venemaa oli tugev riik? Ei! Väga hästi arenevas riigis ei puhkeks revolutsiooni. Valitsejad 19 20. saj Paul I 1796 1801. Tapeti Aleksander I 1801 1825 Nikolai I 1825 1855 Aleksander II 1855 1881. Tapeti Aleksander III 1881 1894. Suri 49-aastaselt. Eesti ajalukku läinud venestajana. Tema ajal ei pea Venemaa ühtegi suurt sõda Nikolai II 1894 1917. Sai troonile 26-aastasena. Ei olnud ise valitsemisest huvitatud. 1896. a kroonimispidustused. Hodõnka väljakul toimusid verised sündmused. Väljak ei olnud korda tehtud. See tõi kaasa palju ohvreid, kes kaevikutesse kukkusid. Tsaar ei kuulutanud aga leina välja selles seisnes tema süü. (Kirstud ja toetus peredele olid aga tsaari poolt). Välispoliitika. Vene-Jaapani sõda 1904-1905 19. saj lõpus oli Venemaa huvitatud Kaug-Ida aladest. Sinna rajati ka raudtee läbi Mandzuuria. Tekkis konflikt Jaapaniga. 20. saj algul oli Venemaa muutunud rahutuks
· Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid · Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel · Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine · Hiilgava õukonna rajamine eeskujuks Vana-Rooma keisririik · Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele. · Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks)
tugevdada oma võimu. Küll aga ei läinud see libedalt, sest zemaidi astusid nende muutuste vastu ja tegid ülestõuse. 1422 a Mielno rahuga määrati kindlaks 500 aastaks Leedu läänepiir, millest mõned lõigud püsivad siiani. Suhetes Poolaga üritas Vytautas Leedut ikka valitseda iseseisvalt. Otsis kas püha Saksa-Rooma riigilt toetust Leedu kuningaks kroonimisel. Ühel euroopa valitsejate kokkusaamisel saigi Saksa-rooma riigi keisrilt selleks toetuse. Vilniuses toimusidki kroonimispidustused, kuhu pidid koos kuningakrooniga tulema ka keiser Sigismundi saadikud. Pidustusted 7 nädalat Trakais ja Vilniuses. Poolakad aga ei lasknud läbi keisri saadikuid ning Vytautas sellest vapustatuna haigestus ning saabunud kõrged külalised lahkusid. Poola kuningas kippus Leedus Vytautase kõrval varju jääma. Viis Leedu piirid Musta Mereni, tugevdas aadlit, rajas kirikutevõrgu, soodustas kaubandust, meelitades kohale juute jne. Järeltulevatelt põlvedelt päris liignime Suur
Kroonimistseremoonia on protestantlik. Vastuolud onu ja vennapoja vahel süvenevad. Sigismund ja Karl. Soomes toimub ``nuiasõda``, milles Karl esineb talupoegade kaitsjana. SIGISMUND tuleb laevastikuga Rootsi, vallutatakse Kalmar. 1598. a. Stångebo lahing, mille kaotab Sigismund. 1599. a. tagandatakse Sigismund Rootsi troonilt ja uueks kuningaks saab Karl KARL IX nime all. Karl IX (v 1599-1612) Esialgu valitses regendina, alates 1604. aastast kuningana. Kroonimispidustused 1607. a. Hukkas Sigismundi toetanud aadlikke - `Linköpingi veresaun`´ ja kiusas taga teisi Sigismundi toetanud isikuid. Karl IX (v 1599-1612) Oli perekonda väga kiindunud. Lastele andis hea hariduse. Julma ja võimuihar, oma isa Gustav Vasa sarnane. Kokkuhoidlik, edendas majandust: kanalid, kaevandused ja vabrikud. Riiki kutsuti välismaiseid kaupmehi (hollandlased). Karl IX (v 1599-1611) ``Põhjamaade laplaste kuningas`` - tiitel. Sõda Poolaga.
annaabi.ee 
