Madalmaade pankuritelt Fuggeritelt ja Saksa pankuritelt saadud rahale ning autoriteetse Saksi kuurvürsti Friedrich Targa toetusele õnnestus Karlil valimised võita ning temast sai keiser Karl V, François'st aga tema eluaegne vihavaenlane. 23. oktoobril 1520 krooniti ta Aachenis ametlikult Saksa kuningaks. Kolm päeva hiljem andis Saksamaa priimas (kirikupea), Mainzi kuurvürst Albrecht teada, et paavst on Karli nimetanud ka valitud keisriks. Kuni ametliku paavstipoolse keisriks kroonimiseni 1530. aastal kasutaski Karl V tiitlit "valitud keiser". 1520. ja 1530. aastatel laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja Hernando Cortés alistas Kesk-Ameerikas asteekide riigi. Peagi laienes Hispaania koloniaalimpeerium ka Lõuna-Ameerikasse, kus Francisco Pizarro vallutas inkade riigi Peruus. 1521. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused Austrias. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile.
„Püha liit“. Ühiskonna korraldus- tööstuse areng. Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg. Töölisliikumine. Valitsemiskord- konstitutsiooniline monarhi. ETAPID: 1) Revolutsiooni algus 14.juuli 1789-1791 2) Konstitutsiooniline monarhia sept 1791-1792 3) Revolutsiooniline vabariik 1792-1795 (Jakobiinide diktatuur(giliotiiniga tapeti palju inimesi) tuntakse ka kui Jakobiinide terror) 4) Direktooriumi aeg 1795-1799 5) Konsulaat 18. brümjäärist 1799 kunin kroonimiseni 2. dets 1804 6) Napoleoni ajajärk 1804-1815 TULEMUSED: • Lammutab vana korra (feodaalkorra) aegse ühiskonna ja rajass uue sotsiaalse korra - Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, võrdsus maksude tasumisel (varem aristokraatial eesõigustatud seisund) • Kaotati tsunftisundus- igaühel kehtestati vaba juurdepääs ametile • Kehtestati kõik kodanikuvabadused ja õigused. Inimene on kodanik ja rahvas on võimu kandha (varem ustavus kuningale)
9. 1123 üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli
annaabi.ee 
